search

keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

 BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2023/2841 ET cercato: 'kõrgema' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index kõrgema:


whereas kõrgema:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 367

 

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„liidu üksused“ – liidu institutsioonid, organid ja asutused, mis on loodud ELi lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende lepingute kohaselt;

2)

„võrgu- ja infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem;

3)

„võrgu- ja infosüsteemide turvalisus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 2 määratletud võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;

4)

„küberturvalisus“ – määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 1 määratletud küberturvalisus;

5)

„kõrgeim juhtimistasand“ – liidu üksuse toimimise eest vastutav halduslikult kõige kõrgema tasandi juht, juhtkond või koordineerimise ja järelevalvega tegelev organ, kellel on volitus võtta vastu otsuseid või anda otsuste vastuvõtmiseks luba kooskõlas kõnealuse liidu üksuse kõrgema taseme juhtimise korraga, ilma et see piiraks muude juhtimistasandite ametlikke kohustusi nõuete järgimisel ja küberturvalisuse riskijuhtimisel oma vastutusalas;

6)

„intsidendioht“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 5 määratletud intsidendioht;

7)

„intsident“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 6 määratletud intsident;

8)

„tõsine intsident“ – intsident, mis põhjustab häireid, mis ületavad liidu üksuse ja CERT-EU suutlikkust neile reageerida või millel on oluline mõju vähemalt kahele liidu üksusele;

9)

„ulatuslik küberturbeintsident“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 7 määratletud ulatuslik küberturbeintsident;

10)

„intsidendi käsitlemine“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 8 määratletud intsidendi käsitlemine;

11)

„küberoht“ – määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 8 määratletud küberoht;

12)

„oluline küberoht“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 11 määratletud oluline küberoht;

13)

„nõrkus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 15 määratletud nõrkus;

14)

„küberturvalisuse risk“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 9 määratletud risk;

15)

„pilvandmetöötlusteenus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 30 määratletud pilvandmetöötlusteenus.

Artikkel 6

Küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistik

1.   Hiljemalt 8. aprilliks 2025 kehtestab iga liidu üksus pärast küberturvalisuse alast esialgset läbivaatamist, näiteks auditit, sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistiku kehtestamise üle teeb järelevalvet ja selle eest vastutab liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand.

2.   Raamistik peab hõlmama asjaomase liidu üksuse kogu salastamata IKT-keskkonda, sealhulgas ruumides kohapeal olev IKT-keskkond, käidutehnoloogia võrk, hanke korras sisse ostetavad varad ja teenused, mis asuvad pilvandmetöötluse keskkondades või mida majutavad kolmandad isikud, mobiilseadmed, ettevõttevõrgud, internetiga ühendamata koondisevõrgud ja mistahes seadmed, mis on ühendatud nende keskkondadega (edaspidi „IKT-keskkond“). Raamistik põhineb kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil.

3.   Raamistikuga tagatakse küberturvalisuse kõrge tase. Raamistikuga kehtestatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud sisemised küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas eesmärgid ja prioriteedid, ning liidu üksuse nende töötajate roll ja kohustused, kelle ülesanne on tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine. Raamistik sisaldab ka rakendamise tulemuslikkuse mõõtmise mehhanisme.

4.   Raamistik vaadatakse läbi korrapäraselt, ent vähemalt iga nelja aasta tagant, võttes arvesse küberturvalisusriskide muutumist. Asjakohasel juhul ja artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel võib liidu üksuse raamistikku ajakohastada vastavalt CERT-EU juhistele, mis käsitlevad kindlaks tehtud intsidente või käesoleva määruse rakendamisel täheldatud võimalikke lünki.

5.   Iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand vastutab käesoleva määruse rakendamise eest ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas tema organisatsioon täidab raamistikuga seotud kohustusi.

6.   Asjakohasel juhul ja ilma et see piiraks liidu üksuse kõrgeima juhtimistasandi vastutust käesoleva määruse rakendamise eest, võib iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand delegeerida käesolevast määrusest tulenevad teatavad kohustused asjaomase liidu üksuse kõrgematele ametnikele personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muudele samaväärse tasandi ametnikele. Olenemata delegeerimisest võib kõrgeimat juhtimistasandit pidada vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest asjaomases liidu üksuses.

7.   Igas liidu üksuses peavad olema toimivad mehhanismid, millega tagatakse, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IKT eelarvest. Selle osa kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse raamistikku.

8.   Iga liidu üksus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või samaväärseid ülesandeid täitva töötaja, kes on ühtne kontaktpunkt kõigis küberturvalisuse aspektides. Kohalik küberturvalisuse ametnik hõlbustab käesoleva määruse rakendamist ja annab otse kõrgeimale juhtimistasandile rakendamise seisust korrapäraselt aru. Ilma et see piiraks kohaliku küberturvalisuse ametniku tegutsemist igas liidu üksuses ühtse kontaktpunktina, võib liidu üksus delegeerida kohaliku küberturvalisuse ametniku teatavad käesoleva määruse rakendamisega seotud ülesanded CERT-EU-le kõnealuse liidu üksuse ja CERT-EU vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel või võib need ülesanded jagada mitme liidu üksuse vahel. Kui need ülesanded delegeeritakse CERT-EU-le, otsustab artikli 10 alusel loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda, kas seda teenust osutatakse CERT-EU põhiteenuste osana, võttes arvesse asjaomase liidu üksuse inim- ja rahalisi ressursse. Iga liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta CERT-EUd kohaliku küberturvalisuse ametniku ametisse nimetamisest ja sellega seotud hilisematest muudatustest.

CERT-EU koostab ametisse nimetatud kohalike küberturvalisuse ametnike nimekirja ja ajakohastab seda.

9.   Iga liidu üksuse kõrgemad ametnikud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muud samaväärse tasandi ametnikud ning kõik töötajad, kelle ülesanne on rakendada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid ja täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, osalevad korrapäraselt erikoolitustel, et omandada piisavad teadmised ja oskused küberturvalisuse riskide ja nende juhtimise tavade ning nende liidu üksuse tegevusele avalduva mõju mõistmiseks ja hindamiseks.


whereas
keyboard_arrow_down