Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1)	„liidu üksused“ – liidu institutsioonid, organid ja asutused, mis on loodud ELi lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende lepingute kohaselt;

2)	„võrgu- ja infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem;

3)	„võrgu- ja infosüsteemide turvalisus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 2 määratletud võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;

4)	„küberturvalisus“ – määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 1 määratletud küberturvalisus;

„kõrgeim juhtimistasand“ – liidu üksuse toimimise eest vastutav halduslikult kõige kõrgema tasandi juht, juhtkond või koordineerimise ja järelevalvega tegelev organ, kellel on volitus võtta vastu otsuseid või anda otsuste vastuvõtmiseks luba kooskõlas kõnealuse liidu üksuse kõrgema taseme juhtimise korraga, ilma et see piiraks muude juhtimistasandite ametlikke kohustusi nõuete järgimisel ja küberturvalisuse riskijuhtimisel oma vastutusalas;

6)	„intsidendioht“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 5 määratletud intsidendioht;

7)	„intsident“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 6 määratletud intsident;

8)	„tõsine intsident“ – intsident, mis põhjustab häireid, mis ületavad liidu üksuse ja CERT-EU suutlikkust neile reageerida või millel on oluline mõju vähemalt kahele liidu üksusele;

9)	„ulatuslik küberturbeintsident“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 7 määratletud ulatuslik küberturbeintsident;

10)	„intsidendi käsitlemine“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 8 määratletud intsidendi käsitlemine;

11)	„küberoht“ – määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 8 määratletud küberoht;

12)	„oluline küberoht“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 11 määratletud oluline küberoht;

13)	„nõrkus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 15 määratletud nõrkus;

14)	„küberturvalisuse risk“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 9 määratletud risk;

15)	„pilvandmetöötlusteenus“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 30 määratletud pilvandmetöötlusteenus.

Artikkel 6

Küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistik

1. Hiljemalt 8. aprilliks 2025 kehtestab iga liidu üksus pärast küberturvalisuse alast esialgset läbivaatamist, näiteks auditit, sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistiku kehtestamise üle teeb järelevalvet ja selle eest vastutab liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand.

2. Raamistik peab hõlmama asjaomase liidu üksuse kogu salastamata IKT-keskkonda, sealhulgas ruumides kohapeal olev IKT-keskkond, käidutehnoloogia võrk, hanke korras sisse ostetavad varad ja teenused, mis asuvad pilvandmetöötluse keskkondades või mida majutavad kolmandad isikud, mobiilseadmed, ettevõttevõrgud, internetiga ühendamata koondisevõrgud ja mistahes seadmed, mis on ühendatud nende keskkondadega (edaspidi „IKT-keskkond“). Raamistik põhineb kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil.

3. Raamistikuga tagatakse küberturvalisuse kõrge tase. Raamistikuga kehtestatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud sisemised küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas eesmärgid ja prioriteedid, ning liidu üksuse nende töötajate roll ja kohustused, kelle ülesanne on tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine. Raamistik sisaldab ka rakendamise tulemuslikkuse mõõtmise mehhanisme.

4. Raamistik vaadatakse läbi korrapäraselt, ent vähemalt iga nelja aasta tagant, võttes arvesse küberturvalisusriskide muutumist. Asjakohasel juhul ja artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel võib liidu üksuse raamistikku ajakohastada vastavalt CERT-EU juhistele, mis käsitlevad kindlaks tehtud intsidente või käesoleva määruse rakendamisel täheldatud võimalikke lünki.

5. Iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand vastutab käesoleva määruse rakendamise eest ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas tema organisatsioon täidab raamistikuga seotud kohustusi.

6. Asjakohasel juhul ja ilma et see piiraks liidu üksuse kõrgeima juhtimistasandi vastutust käesoleva määruse rakendamise eest, võib iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand delegeerida käesolevast määrusest tulenevad teatavad kohustused asjaomase liidu üksuse kõrgematele ametnikele personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muudele samaväärse tasandi ametnikele. Olenemata delegeerimisest võib kõrgeimat juhtimistasandit pidada vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest asjaomases liidu üksuses.

7. Igas liidu üksuses peavad olema toimivad mehhanismid, millega tagatakse, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IKT eelarvest. Selle osa kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse raamistikku.

8. Iga liidu üksus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või samaväärseid ülesandeid täitva töötaja, kes on ühtne kontaktpunkt kõigis küberturvalisuse aspektides. Kohalik küberturvalisuse ametnik hõlbustab käesoleva määruse rakendamist ja annab otse kõrgeimale juhtimistasandile rakendamise seisust korrapäraselt aru. Ilma et see piiraks kohaliku küberturvalisuse ametniku tegutsemist igas liidu üksuses ühtse kontaktpunktina, võib liidu üksus delegeerida kohaliku küberturvalisuse ametniku teatavad käesoleva määruse rakendamisega seotud ülesanded CERT-EU-le kõnealuse liidu üksuse ja CERT-EU vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel või võib need ülesanded jagada mitme liidu üksuse vahel. Kui need ülesanded delegeeritakse CERT-EU-le, otsustab artikli 10 alusel loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda, kas seda teenust osutatakse CERT-EU põhiteenuste osana, võttes arvesse asjaomase liidu üksuse inim- ja rahalisi ressursse. Iga liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta CERT-EUd kohaliku küberturvalisuse ametniku ametisse nimetamisest ja sellega seotud hilisematest muudatustest.

CERT-EU koostab ametisse nimetatud kohalike küberturvalisuse ametnike nimekirja ja ajakohastab seda.

9. Iga liidu üksuse kõrgemad ametnikud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muud samaväärse tasandi ametnikud ning kõik töötajad, kelle ülesanne on rakendada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid ja täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, osalevad korrapäraselt erikoolitustel, et omandada piisavad teadmised ja oskused küberturvalisuse riskide ja nende juhtimise tavade ning nende liidu üksuse tegevusele avalduva mõju mõistmiseks ja hindamiseks.

Artikkel 12

Nõuete järgimine

1. IICB teeb kooskõlas artikli 10 lõikega 2 ja artikliga 11 tulemuslikku seiret selle üle, kuidas liidu üksused rakendavad käesolevat määrust ning vastuvõetud suuniseid, soovitusi ja üleskutseid. IICB võib nõuda liidu üksustelt selleks vajalikku teavet või dokumente. Käesoleva artikli kohaste nõuete järgimise meetmete vastuvõtmisel ei ole liidu üksusel hääleõigust, kui asjaomane liidu üksus on otseselt esindatud IICBs.

2. Kui IICB leiab, et liidu üksus ei ole käesolevat määrust või käesoleva määruse alusel esitatud suuniseid, soovitusi või üleskutseid tulemuslikult järginud, võib ta pärast asjaomasele liidu üksusele võimaluse andmist tähelepanekute esitamiseks ja ilma, et see piiraks asjaomase liidu üksuse sisemenetlusi, teha järgmist:

a)	edastada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud arvamuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva määruse rakendamisel täheldatud puudustele;

b)	anda pärast CERT-EUga konsulteerimist asjaomasele liidu üksusele suuniseid, tagamaks et selle raamistik, küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed, küberturvalisuse kava ja aruandlus oleksid kindlaksmääratud aja jooksul käesoleva määrusega kooskõlas;

c)	anda hoiatuse tuvastatud puuduste käsitlemiseks kindlaksmääratud aja jooksul, sealhulgas soovitused muuta asjaomase liidu üksuse poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmeid;

d)	esitada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud teate, kui punkti c kohaselt antud hoiatuses tuvastatud puudusi ei ole kindlaksmääratud aja jooksul piisavalt käsitletud;

esitada

i)	soovituse viia läbi audit või

ii)	nõude, et auditi teeks kolmandast isikust audiitor;

f)	teavitada oma volituste piires kontrollikoda väidetavast nõuetele mittevastavusest, kui see on asjakohane;

g)	esitada kõigile liikmesriikidele ja liidu üksustele soovituse peatada ajutiselt asjaomasele liidu üksusele suunatud andmevood.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel piiratakse hoiatuse sihtrühma asjakohaselt, kui see on vajalik küberturvalisusriski tõttu.

Esimese lõigu kohaselt esitatud hoiatused ja soovitused suunatakse asjaomase liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile.

3. Kui IICB on võtnud lõike 2 esimese lõigu punktide a–g kohaseid meetmeid, esitab asjaomane liidu üksus IICB tuvastatud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete üksikasjad. Liidu üksus esitab need üksikasjad IICBga kokku lepitud mõistliku aja jooksul.

4. Kui IICB leiab, et liidu üksus rikub järjepidevalt käesolevat määrust, tingituna otseselt liidu ametniku või muu teenistuja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas kõrgeimal juhtimistasandil, nõuab IICB, et asjaomane liidu üksus võtaks asjakohased meetmed, sealhulgas nõuab, et üksus kaaluks distsiplinaarmeetmete võtmist kooskõlas personalieeskirjades sätestatud normide ja menetlustega ning muude kohaldatavate normide ja menetlustega. Selleks edastab IICB asjaomasele liidu üksusele vajaliku teabe.

5. Kui liidu üksus teatab, et ta ei suuda artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kinni pidada, võib IICB anda igakülgselt põhjendatud juhtudel ja liidu üksuse suurust arvesse võttes loa tähtaegu pikendada.

IV PEATÜKK

CERT-EU

Artikkel 13

CERT-EU missioon ja ülesanded

1. CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.

2. CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.

3. CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:

a)	toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega;

b)	pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“);

c)	hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18;

d)	juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega;

e)	aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust;

f)	koordineerib tõsiste intsidentide haldamist;

g)	tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1;

h)	tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise.

Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

4. CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:

a)	valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul;

b)	operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas;

c)	küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus;

d)	kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet.

5. CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6. CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):

a)	muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire;

b)	teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul;

c)	taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi;

d)	teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul.

Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.

7. CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.

8. CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.

9. CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

10. CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.

11. CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.

12. CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.

Artikkel 20

Küberturvalisuse alase teabe jagamise kord

1. Liidu üksused võivad vabatahtlikult teatada CERT-EU-le neid mõjutavatest intsidentidest, küberohtudest, ohuolukordadest ja nõrkustest ning anda sellekohast teavet. CERT-EU tagab selliste tõhusate sidevahendite olemasolu, mis kindlustavad kõrgel tasemel jälgitavuse, konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse, et hõlbustada liidu üksustega teabe jagamist. Teadete töötlemisel võib CERT-EU seada kohustuslike teadete menetlemise vabatahtlike teadete menetlemisest tähtsamale kohale. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei too vabatahtlik teatamine teadet esitavale liidu üksusele kaasa lisakohustusi, mida tal ei oleks olnud, kui ta ei oleks teadet esitanud.

2. Selleks et täita oma artiklist 13 tulenevat missiooni ja ülesandeid, võib CERT-EU taotleda, et liidu üksused esitaksid talle oma IKT-süsteemide varade loendist teavet, sealhulgas teavet, mis käsitleb küberohtusid, ohuolukordi, nõrkusi, rikkeindikaatoreid, küberturvalisuse hoiatusi ning soovitusi seoses intsidentide tuvastamiseks vajalike küberturvalisuse vahendite konfiguratsiooniga. Taotluse saanud liidu üksus edastab taotletud teabe ja kõik selle hilisemad ajakohastused põhjendamatu viivituseta.

3. Sellist teavet, millest ilmneb intsidendist mõjutatud liidu üksuse identiteet, võib CERT-EU intsidendi kohta vahetada liidu üksustega tingimusel, et mõjutatud liidu üksus annab selleks nõusoleku. Nõusoleku andmisest keeldumise korral esitab liidu üksus CERT-EU-le oma otsuse põhjendused.

4. Liidu üksused jagavad taotluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga teavet küberturvalisuse kavade lõpuleviimise kohta.

5. IICB või CERT-EU, nagu on asjakohane, jagab taotluse korral suuniseid, soovitusi ja üleskutseid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

6. Käesolevas artiklis sätestatud jagamiskohustused ei laiene

a)	ELi salastatud teabele;

b)	teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.

Artikkel 21

Aruandekohustused

1. Intsidenti käsitatakse olulisena, kui:

a)	see on põhjustanud või võib põhjustada tõsiseid häireid asjaomase liidu üksuse toimimises või rahalist kahju sellele üksusele;

b)	see on mõjutanud või võib mõjutada teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid, põhjustades märkimisväärset materiaalset või mittemateriaalset kahju.

2. Liidu üksused esitavad CERT-EU-le:

a)	põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist varajase hoiatuse, milles asjakohasel juhul märgitakse, et olulise intsidendi põhjuseks on eeldatavasti ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus või et sellel võib olla üksuseülene või piiriülene mõju;

põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 72 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist intsidenditeate, millega asjakohasel juhul ajakohastatakse punktis a osutatud teavet ning antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule ning võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele;

c)	CERT-EU taotlusel vahearuande vaatlusaluste asjade seisu kohta;

hiljemalt üks kuu pärast punkti b kohase intsidenditeate edastamist lõpparuande, mis sisaldab järgmist:

i)	intsidendi, sealhulgas selle raskusastme ja mõju üksikasjalik kirjeldus;

ii)	intsidendi tõenäoliselt põhjustanud ohu liik või algpõhjus;

iii)	kohaldatud ja kohaldamisel olevad leevendusmeetmed;

iv)	asjakohasel juhul intsidendi piiriülene või üksuseülene mõju;

e)	kui intsident punktis d osutatud lõpparuande esitamise ajal veel kestab, hetkeseisu kajastava eduaruande ja ühe kuu jooksul pärast intsidendi käsitlemist üksuste poolt lõpparuande.

3. Liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus ta asub, olulise intsidendi ilmnemisest.

4. Liidu üksused esitavad muu hulgas mis tahes teabe, mis võimaldab CERT-EU-l teha kindlaks sellest olulisest intsidendist lähtuva üksuseülese mõju, vastuvõtvale liikmesriigile avalduva mõju või piiriülese mõju. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei suurene teavitava üksuse vastutus üksnes teavitamise tõttu.

5. Kui see on kohaldatav, teavitavad liidu üksused mõjutatud võrgu- ja infosüsteemide või muude selliste IKT-keskkonna komponentide kasutajaid, mida oluline intsident või oluline küberoht võib mõjutada, ja kes peavad asjakohasel juhul võtma leevendusmeetmeid, põhjendamatu viivituseta meetmetest või parandusmeetmetest, mida nad saavad sellele intsidendile või ohule reageerimiseks võtta. Kui see on asjakohane, teavitavad liidu üksused kõnealuseid kasutajaid ka olulisest küberohust endast.

6. Kui oluline intsident või oluline küberoht mõjutab võrgu- ja infosüsteemi või liidu üksuse IKT-keskkonna sellist komponenti, mis on teadlikult ühendatud mõne teise liidu üksuse IKT-keskkonnaga, väljastab CERT-EU asjakohase küberturvalisuse hoiatuse.

7. Liidu üksused esitavad CERT-EU taotlusel CERT-EU-le põhjendamatu viivituseta digitaalse teabe, mis on tekkinud nende vastavate intsidentidega seotud elektrooniliste seadmete kasutamisel. CERT-EU võib esitada täiendavaid üksikasju sellise teabe liigi kohta, mida ta vajab olukorrateadlikkuse ja intsidentidele reageerimise jaoks.

8. CERT-EU esitab IICB-le, ENISA-le, EU INTCENile ja CSIRTide võrgustikule iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümitud ja koondatud andmeid oluliste intsidentide, intsidentide, küberohtude, ohuolukordade ja nõrkuste kohta vastavalt artiklile 20 ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teatatud oluliste intsidentide kohta. Koondaruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta järel vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

9. Hiljemalt 8. juuliks 2024 annab IICB välja suunised või soovitused, milles täpsustatakse käesoleva artikli alusel aruandmise täiendavad üksikasjad, vorming ja sisu. Selliste suuniste või soovituste koostamisel võtab IICB arvesse kõiki direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõike 11 kohaselt vastu võetud rakendusakte, milles täpsustatakse teavituse teabeliik, vorming ja esitamise kord. CERT-EU levitab asjakohaseid tehnilisi üksikasju, et liidu üksused saaksid tegeleda ennetava tuvastamise, intsidentidele reageerimise või leevendusmeetmetega.

10. Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustused ei laiene

a)	ELi salastatud teabele;

b)	teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.

Artikkel 23

Tõsiste intsidentide haldamine

1. Selleks et toetada liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist operatiivtasandil ning aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele liidu üksuste vahel ja liikmesriikidega, töötab IICB vastavalt artikli 11 punktile q ning tihedas koostöös CERT-EU ja ENISAga välja artikli 22 lõikes 2 osutatud tegevustel põhineva küberkriiside haldamise kava. Küberkriiside haldamise kava sisaldab vähemalt järgmist:

a)	liidu üksuste vahelise koordineerimise ja teabevoo kord tõsiste intsidentide haldamiseks operatiivtasandil;

b)	ühtne standardne töökord;

c)	tõsiste intsidentide raskusastme ja kriisi käivitavate tegurite ühtne taksonoomia;

d)	korrapärased õppused;

e)	kasutatavad turvalised sidekanalid.

2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel välja töötatud küberkriiside haldamise kava kohaldamisel ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist, toimib IICB tegevuses osalev komisjoni esindaja kontaktpunktina tõsiste intsidentidega seotud asjakohase teabe jagamisel EU-CyCLONega.

3. CERT-EU koordineerib tõsiste intsidentide haldamist liidu üksuste vahel. CERT-EU peab loendit olemasolevatest tehnilistest eksperditeadmistest, mida oleks vaja tõsiste intsidentide korral intsidentidele reageerimiseks, ning aitab IICB-l koordineerida artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu üksuste küberkriiside haldamise kavasid tõsiste intsidentide käsitlemiseks.

4. Liidu üksused annavad oma panuse tehniliste eksperditeadmiste loendisse ning esitavad igal aastal ajakohastatava nimekirja oma vastavates organisatsioonides tegutsevatest ekspertidest, märkides ära nende konkreetsed tehnilised oskused.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

whereas

keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

Cyber Resilience Act 2023/2841 ET