keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1.   Hiljemalt 8. septembriks 2024 annab artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda pärast Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) konsulteerimist ja CERT-EU-lt juhiste saamist liidu üksustele suunised, et viia läbi esialgne küberturvalisuse alane läbivaatamine ning luua sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistik vastavalt artiklile 6, hinnata küberturvalisuse küpsustaset vastavalt artiklile 7, võtta küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid vastavalt artiklile 8 ja võtta vastu küberturvalisuse kava vastavalt artiklile 9.

2.   Artiklite 6–9 rakendamisel võtavad liidu üksused arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud suuniseid ning vastavalt artiklitele 11 ja 14 vastu võetud asjakohaseid suuniseid ja soovitusi.

1.   Hiljemalt 8. aprilliks 2025 kehtestab iga liidu üksus pärast küberturvalisuse alast esialgset läbivaatamist, näiteks auditit, sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistiku kehtestamise üle teeb järelevalvet ja selle eest vastutab liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand.

2.   Raamistik peab hõlmama asjaomase liidu üksuse kogu salastamata IKT-keskkonda, sealhulgas ruumides kohapeal olev IKT-keskkond, käidutehnoloogia võrk, hanke korras sisse ostetavad varad ja teenused, mis asuvad pilvandmetöötluse keskkondades või mida majutavad kolmandad isikud, mobiilseadmed, ettevõttevõrgud, internetiga ühendamata koondisevõrgud ja mistahes seadmed, mis on ühendatud nende keskkondadega (edaspidi „IKT-keskkond“). Raamistik põhineb kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil.

3.   Raamistikuga tagatakse küberturvalisuse kõrge tase. Raamistikuga kehtestatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud sisemised küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas eesmärgid ja prioriteedid, ning liidu üksuse nende töötajate roll ja kohustused, kelle ülesanne on tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine. Raamistik sisaldab ka rakendamise tulemuslikkuse mõõtmise mehhanisme.

4.   Raamistik vaadatakse läbi korrapäraselt, ent vähemalt iga nelja aasta tagant, võttes arvesse küberturvalisusriskide muutumist. Asjakohasel juhul ja artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel võib liidu üksuse raamistikku ajakohastada vastavalt CERT-EU juhistele, mis käsitlevad kindlaks tehtud intsidente või käesoleva määruse rakendamisel täheldatud võimalikke lünki.

5.   Iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand vastutab käesoleva määruse rakendamise eest ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas tema organisatsioon täidab raamistikuga seotud kohustusi.

6.   Asjakohasel juhul ja ilma et see piiraks liidu üksuse kõrgeima juhtimistasandi vastutust käesoleva määruse rakendamise eest, võib iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand delegeerida käesolevast määrusest tulenevad teatavad kohustused asjaomase liidu üksuse kõrgematele ametnikele personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muudele samaväärse tasandi ametnikele. Olenemata delegeerimisest võib kõrgeimat juhtimistasandit pidada vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest asjaomases liidu üksuses.

7.   Igas liidu üksuses peavad olema toimivad mehhanismid, millega tagatakse, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IKT eelarvest. Selle osa kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse raamistikku.

8.   Iga liidu üksus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või samaväärseid ülesandeid täitva töötaja, kes on ühtne kontaktpunkt kõigis küberturvalisuse aspektides. Kohalik küberturvalisuse ametnik hõlbustab käesoleva määruse rakendamist ja annab otse kõrgeimale juhtimistasandile rakendamise seisust korrapäraselt aru. Ilma et see piiraks kohaliku küberturvalisuse ametniku tegutsemist igas liidu üksuses ühtse kontaktpunktina, võib liidu üksus delegeerida kohaliku küberturvalisuse ametniku teatavad käesoleva määruse rakendamisega seotud ülesanded CERT-EU-le kõnealuse liidu üksuse ja CERT-EU vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel või võib need ülesanded jagada mitme liidu üksuse vahel. Kui need ülesanded delegeeritakse CERT-EU-le, otsustab artikli 10 alusel loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda, kas seda teenust osutatakse CERT-EU põhiteenuste osana, võttes arvesse asjaomase liidu üksuse inim- ja rahalisi ressursse. Iga liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta CERT-EUd kohaliku küberturvalisuse ametniku ametisse nimetamisest ja sellega seotud hilisematest muudatustest.

CERT-EU koostab ametisse nimetatud kohalike küberturvalisuse ametnike nimekirja ja ajakohastab seda.

9.   Iga liidu üksuse kõrgemad ametnikud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muud samaväärse tasandi ametnikud ning kõik töötajad, kelle ülesanne on rakendada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid ja täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, osalevad korrapäraselt erikoolitustel, et omandada piisavad teadmised ja oskused küberturvalisuse riskide ja nende juhtimise tavade ning nende liidu üksuse tegevusele avalduva mõju mõistmiseks ja hindamiseks.

1.   Hiljemalt 8. juuliks 2025 ja seejärel vähemalt iga kahe aasta tagant viib iga liidu üksus läbi küberturvalisuse küpsustaseme hindamise, mis hõlmab kõiki tema IKT-keskkonna elemente.

2.   Küberturvalisuse küpsustaseme hindamine viiakse asjakohasel juhul läbi valdkonnale spetsialiseerunud kolmanda isiku abiga.

3.   Sarnase struktuuriga liidu üksused võivad oma asjaomaste üksuste küberturvalisuse küpsustaseme hindamisel teha koostööd.

4.   Artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel ja asjaomase liidu üksuse sõnaselgel nõusolekul võib küberturvalisuse küpsustaseme hindamise tulemusi arutada nimetatud nõukojas või kohalike küberturvalisuse ametnike mitteametlikus rühmas, et õppida kogemustest ja jagada parimaid tavasid.

1.   Iga liidu üksus võtab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 8. septembriks 2025 oma kõrgeima juhtimistasandi järelevalve all asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida raamistiku alusel kindlaks tehtud küberturvalisusriske ning hoida ära või minimeerida intsidentide mõju. Kõnealuste meetmetega tagatakse kogu IKT-keskkonnas võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase, mis vastab asjakohastele küberturvalisusriskidele, võttes arvesse tehnika taset, ja kui see on kohaldatav, asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Kõnealuste meetmete proportsionaalsuse hindamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu üksuse küberturvalisusriskidele avatuse määra, tema suurust ning intsidentide esinemise tõenäosust ja nende raskust, sealhulgas nende ühiskondlikku, majanduslikku ja institutsioonidevahelist mõju.

2.   Liidu üksused käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamisel vähemalt järgmisi valdkondi:

a)	küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas artiklis 6 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed;

b)	küberturvalisuse riskide analüüsi ja infosüsteemide turvalisuse põhimõtted;

c)	pilvandmetöötlusteenuste kasutamisega seotud põhimõtete eesmärgid;

d)	asjakohasel juhul küberturvalisuse audit, mis võib hõlmata küberturvalisuse riskide, nõrkuste ja küberohtude hindamist, ning läbistustestimine, mida teeb korrapäraselt usaldusväärne erasektori teenuseosutaja;

e)	punktis d osutatud küberturvalisuse audititest tulenevate soovituste rakendamine küberturvalisuse ja põhimõtete ajakohastamise kaudu;

f)	küberturvalisuse korraldamine, sealhulgas ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramine;

g)	varade haldamine, sealhulgas IKT-varade inventeerimine ja IKT-võrgu kaardistamine;

h)	personali turvalisus ja juurdepääsu kontroll;

i)	tegevuse turvalisus;

j)	teabeedastuse turvalisus;

k)	süsteemide soetamine, arendamine ja hooldamine, sealhulgas nõrkuste käsitlemise ja avalikustamise põhimõtted;

l)	võimaluse korral lähtekoodi läbipaistvuse põhimõtted;

m)	tarneahela turvalisus, sealhulgas turvalisusega seotud aspektid iga liidu üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate vahelistes suhetes;

n)	intsidentide käsitlemine ja koostöö CERT-EUga, näiteks pidev turvalisuse seire ja logipidamine;

o)	talitluspidevuse juhtimine, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning kriisiohje, ning

p)	küberturvalisuse alase õppe, oskuste, teadlikkuse suurendamise, õppuste ja koolitusega seotud programmide edendamine ja arendamine.

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel võtavad liidu üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale omaseid nõrkusi ning oma tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda.

3.   Liidu üksused võtavad vähemalt järgmisi küberturvalisuse riskijuhtimiserimeetmeid:

a)	kaugtöö võimaldamise ja jätkamise tehniline kord;

b)	konkreetsed sammud usaldamatuse põhimõtete järgimiseks;

c)	võrgu- ja infosüsteemides mitmikautentimise kohustuslik kasutamine;

d)	krüptograafia ja krüpteerimise, eelkõige otspunktkrüpteerimise ja turvalise digiallkirjastamise kasutamine;

e)	asjakohasel juhul turvalise hääl-, video- ja tekstiside ning turvaliste hädaolukorra sidesüsteemide kasutamine liidu üksuses;

f)	ennetavad meetmed paha- ja nuhkvara tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)	tarkvara tarneahela turvalisuse tagamine tarkvara arendamise ja hindamise turvalisuse kriteeriumide abil;

h)	selliste küberturvalisuse alaste koolitusprogrammide koostamine ja vastuvõtmine, mis on vastavuses ülesannetega, mis on antud käesoleva määruse tulemusliku rakendamise tagamise eest vastutavale liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile ja töötajatele, ja neilt eeldatava suutlikkusega;

i)	töötajate korrapärane koolitamine küberturvalisuse teemal;

j)	liidu üksuste omavahelise ühendatuse riskianalüüsides osalemine, kui see on asjakohane;

k)

hankereeglite tõhustamine, et toetada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset järgmiste vahenditega: i) selliste lepinguliste tõkete kõrvaldamine, mis piiravad IKT-teenuste osutajate võimalust jagada CERT-EUga teavet intsidentide, nõrkuste ja küberohtude kohta; ii) lepingulised kohustused teatada intsidentidest, nõrkustest ja küberohtudest ning luua asjakohased intsidentidele reageerimise ja nende seire mehhanismid.

1.   Lähtudes artikli 7 kohaselt tehtud küberturvalisuse küpsustaseme hindamise põhjal tehtud järeldustest ning võttes arvesse raamistikus kindlaks tehtud varasid ja küberturvalisusriske ning artikli 8 kohaselt võetud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid, kiidab iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand küberturvalisuse kava heaks ilma põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul hiljemalt 8. jaanuariks 2026. Küberturvalisuse kava eesmärk on suurendada asjaomase liidu üksuse üldist küberturvalisust ja aidata seeläbi tõsta küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset liidu üksustes. Küberturvalisuse kava hõlmab vähemalt artikli 8 kohaselt võetud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid. Küberturvalisuse kava vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant või vajaduse korral tihemini pärast artikli 7 kohaselt tehtud küberturvalisuse küpsustaseme hindamist või raamistiku põhjalikku läbivaatamist.

2.   Küberturvalisuse kava hõlmab liidu üksuse küberkriiside haldamise kava tõsiste intsidentide käsitlemiseks.

3.   Liidu üksus esitab oma küberturvalisuse tervikkava artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelisele küberturvalisuse nõukojale.

1.   Luuakse institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda (IICB).

2.   IICB kohustused on järgmised:

a)	seirata, kuidas liidu üksused käesolevat määrust rakendavad, ja toetada seda;

b)	teha järelevalvet CERT-EU üldiste prioriteetide ja eesmärkide rakendamise üle ning anda CERT-EU-le strateegilisi suuniseid.

3.   IICB-sse kuuluvad järgmised isikud:

a)

üks esindaja, kelle määrab iga järgnevalt nimetatud üksus: i) Euroopa Parlament; ii) Euroopa Ülemkogu; iii) Euroopa Liidu Nõukogu; iv) komisjon; v) Euroopa Liidu Kohus; vi) Euroopa Keskpank; vii) Euroopa Kontrollikoda; viii) Euroopa välisteenistus; ix) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee; x) Euroopa Regioonide Komitee; xi) Euroopa Investeerimispank; xii) küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus; xiii) ENISA; xiv) Euroopa Andmekaitseinspektor; xv) Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet;

b)	kolm esindajat, kelle määrab ELi asutuste võrgustik (EUAN) oma IKT nõuandekomitee ettepanekul ja kes esindavad oma IKT-keskkonda haldavate liidu organite ja asutuste huve, välja arvatud punktis a osutatud esindajad.

IICBs esindatud liidu üksused püüavad saavutada määratud esindajate seas soolise tasakaalu.

4.   IICB liikmeid võivad abistada asendusliikmed. Juhataja võib IICB koosolekule osalema kutsuda lõikes 3 osutatud liidu üksuste või muude liidu üksuste muid esindajaid, kuid neil ei ole hääleõigust.

5.   CERT-EU juht ja direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 kohaselt loodud koostöörühma, artikli 15 kohaselt loodud CSIRTide võrgustiku ja artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe juhatajad või nende asendusliikmed võivad IICB koosolekul osaleda vaatlejana. Erandjuhtudel ja kooskõlas IICB kodukorraga võib IICB otsustada teisiti.

6.   IICB võtab vastu oma kodukorra.

7.   IICB määrab kooskõlas kodukorraga oma liikmete hulgast juhataja kolmeks aastaks. Juhataja asendusliikmest saab samaks ajavahemikuks IICB täisliige.

8.   IICB kohtub vähemalt kolm korda aastas juhataja algatusel või CERT-EU või mõne oma liikme taotlusel.

9.   Igal IICB liikmel on üks hääl. IICB otsused tehakse lihthäälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. IICB juhatajal ei ole hääleõigust, välja arvatud häälte võrdse jagunemise korral, kui ta võib anda otsustava hääle.

10.   IICB võib tegutseda oma kodukorra kohaselt algatatud lihtsustatud kirjaliku menetluse teel. Kõnealuse menetluse kohaselt loetakse asjaomane otsus juhataja määratud aja jooksul heakskiidetuks, kui mõni liige ei esita vastuväidet.

11.   IICB sekretariaaditeenuseid osutab komisjon ja sekretariaat on vastutav IICB juhataja ees.

12.   ELi asutuste võrgustiku poolt nimetatud esindajad edastavad IICB otsused ELi asutuste võrgustiku liikmetele. Igal ELi asutuste võrgustiku liikmel on õigus juhtida nende esindajate või IICB juhataja tähelepanu teemale, mis tema arvates peaks pälvima IICB tähelepanu.

13.   IICB võib luua täitevkomitee, mis aitaks teda tema töös, ning delegeerida sellele osa oma ülesandeid ja volitusi. IICB kehtestab täitevkomitee kodukorra, kaasa arvatud selle ülesanded ja volitused, ning selle liikmete ametiaja kestuse.

14.   IICB esitab hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusamme ning täpsustatakse eelkõige, mil määral teeb CERT-EU koostööd iga liikmesriigi samalaadsete asutustega. Aruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta tagant vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

1.   CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.

2.   CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.

3.   CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:

a)	toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega;

b)	pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“);

c)	hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18;

d)	juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega;

e)	aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust;

f)	koordineerib tõsiste intsidentide haldamist;

g)	tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1;

h)	tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise.

Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

4.   CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:

a)	valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul;

b)	operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas;

c)	küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus;

d)	kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet.

5.   CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6.   CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):

a)	muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire;

b)	teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul;

c)	taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi;

d)	teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul.

Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.

7.   CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.

8.   CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.

9.   CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

10.   CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.

11.   CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.

12.   CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.

1.   CERT-EU integreeritakse komisjoni ühe peadirektoraadi haldusstruktuuri, et kasutada ära komisjoni haldus- ja finantsjuhtimis- ning raamatupidamisalaste tugistruktuuride eeliseid, kuid samal ajal säilitatakse selle staatus autonoomse institutsioonidevahelise teenuseosutajana kõigile liidu üksustele. Komisjon teavitab IICBd CERT-EU halduslikust asukohast ja selle mis tahes muudatustest. Komisjon vaatab CERT-EUga seotud halduskokkulepped korrapäraselt ja igal juhul enne ELi toimimise lepingu artikli 312 kohase mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamist läbi, et võimaldada asjakohaste meetmete võtmist. Läbivaatamine käsitleb ka võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

2.   Haldus- ja finantsmenetluste kohaldamisel tegutseb CERT-EU juht komisjoni alluvuses ja IICB järelevalve all.

3.   CERT-EU ülesandeid ja tegevusi, sh teenuseid, mida CERT-EU osutab artikli 13 lõigete 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 14 lõike 1 alusel liidu üksustele, mille tegevust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Euroopa avalik haldus“, rahastatakse komisjoni eelarve eraldi eelarverealt. CERT-EU-le ettenähtud ametikohti täpsustatakse komisjoni ametikohtade loetelu joonealuses märkuses.

4.   Muud kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu üksused teevad CERT-EU-le igal aastal rahalise eraldise teenuste eest, mida CERT-EU osutab vastavalt nimetatud lõikele. Eraldised põhinevad orientiiridel, mille on andnud IICB ja milles iga liidu üksus ja CERT-EU on kokku leppinud teenustaseme kokkulepetes. Eraldised peavad moodustama õiglase ja proportsionaalse osa osutatud teenuste kogukuludest. Need kantakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eraldi eelarvereale sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 3 punktile c.

5.   Artikli 13 lõikes 6 määratletud teenustega seotud kulud katavad liidu üksused, kes CERT-EU teenuseid tarbivad. Tulu kantakse eelarvereale, millelt kulusid kaetakse.

1.   CERT-EU võib teha töövahendite ja meetodite, nt tehnika, taktika, menetluste ja heade tavade, ning küberohtude ja nõrkuste alast koostööd liidus asuvate teiste samalaadsete asutustega, v.a artiklis 17 osutatud asutused, kelle suhtes kehtivad liidu küberturvalisuse nõuded, sh sektoripõhiste samalaadsete asutustega. Igasuguseks koostööks selliste samalaadsete asutustega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi eelnevat IICB heakskiitu. Kui CERT-EU alustab sellise samalaadse asutusega koostööd, teavitab ta sellest kõiki asjaomaseid artikli 17 lõikes 1 osutatud samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus kõnealune samalaadne asutus asub. Kui see on kohaldatav ja asjakohane, reguleeritakse selline koostöö ja selle tingimused, sealhulgas seoses küberturvalisuse, andmekaitse ja teabe käitlemisega, konkreetsete konfidentsiaalsuskokkulepetega, näiteks lepingute või halduskokkulepetega. Konfidentsiaalsuskokkuleppeid ei pea IICB eelnevalt heaks kiitma, kuid neist tuleb IICB juhatajale teada anda. Kui tekib kiireloomuline ja otsene vajadus vahetada küberturvalisuse alast teavet liidu üksuste või mõne muu poole huvides, võib CERT-EU seda teha sellise üksuse kaasabil, kelle spetsiifiline pädevus, suutlikkus ja eksperditeadmised on põhjendatult vajalikud niisuguse kiireloomulise ja otsese vajaduse korral isegi juhul, kui CERT-EU-l ei ole selle üksusega konfidentsiaalsuskokkulepet. Sellisel juhul teavitab CERT-EU viivitamata IICB juhatajat ja annab IICB-le aru korrapäraste aruannete või kohtumiste kaudu.

2.   CERT-EU võib teha koostööd muude partneritega, näiteks äriettevõtjate, sealhulgas sektoripõhiste üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu väliste riiklike üksuste või üksikekspertidega, et koguda teavet üldiste või konkreetsete küberohtude, ohuolukordade, nõrkuste ja võimalike vastumeetmete kohta. Ulatuslikumaks koostööks selliste partneritega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi IICB eelnevat heakskiitu.

3.   CERT-EU võib intsidendist mõjutatud liidu üksuse nõusolekul ja tingimusel, et asjaomase samalaadse asutuse või partneriga on sõlmitud mitteavalikustamise kokkulepe või leping, esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud samalaadsetele asutustele või partneritele konkreetse intsidendi kohta käivat teavet üksnes selle analüüsimisse panustamise eesmärgil.

1.   Küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena hõlbustab CERT-EU intsidentide, küberohtude, nõrkuste ja ohuolukordadega seotud teabevahetust järgnevalt nimetatute vahel:

a)	liidu üksused;

b)	artiklites 17 ja 18 osutatud samalaadsed asutused.

2.   CERT-EU hõlbustab asjakohasel juhul ja tihedas koostöös ENISAga intsidentidele reageerimise alast koordineerimist liidu üksuste vahel, sealhulgas:

a)	panustamist järjepidevasse välissuhtlusesse;

b)	vastastikust toetust, nagu liidu üksustele olulise teabe jagamine või abistamine vahetult kohapeal, kui see on asjakohane;

c)	operatiivressursside optimaalset kasutamist;

d)	koordineerimist muude kriisidele reageerimise mehhanismidega liidu tasandil.

3.   CERT-EU toetab tihedas koostöös ENISAga liidu üksusi intsidentide, küberohtude, nõrkuste ja ohuolukordade alase olukorrateadlikkuse vallas, samuti küberturvalisuse valdkonna asjakohaste arengusuundumuste alase teabe jagamise vallas.

4.   Hiljemalt 8. jaanuariks 2025 võtab IICB CERT-EU ettepaneku alusel vastu suunised või soovitused intsidentidele reageerimise koordineerimise ja koostöö kohta oluliste intsidentide korral. Kui kahtlustatakse, et intsident on kuritegelik, annab CERT-EU nõu selle kohta, kuidas teatada intsidendist põhjendamatu viivituseta õiguskaitseasutustele.

5.   Liikmesriigi konkreetse taotluse alusel ja asjaomaste liidu üksuste nõusolekul võib CERT-EU kutsuda artikli 23 lõikes 4 osutatud nimekirjast eksperte, et aidata reageerida kõnealust liikmesriiki mõjutavale tõsisele intsidendile või ulatuslikule küberturbeintsidendile kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 15 lõike 3 punktiga g. Konkreetsed reeglid, mille alusel saab liidu üksustest tehnilisi eksperte kutsuda ja nende teadmisi kasutada, kiidab CERT-EU ettepaneku alusel heaks IICB.

1.   Selleks et toetada liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist operatiivtasandil ning aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele liidu üksuste vahel ja liikmesriikidega, töötab IICB vastavalt artikli 11 punktile q ning tihedas koostöös CERT-EU ja ENISAga välja artikli 22 lõikes 2 osutatud tegevustel põhineva küberkriiside haldamise kava. Küberkriiside haldamise kava sisaldab vähemalt järgmist:

a)	liidu üksuste vahelise koordineerimise ja teabevoo kord tõsiste intsidentide haldamiseks operatiivtasandil;

b)	ühtne standardne töökord;

c)	tõsiste intsidentide raskusastme ja kriisi käivitavate tegurite ühtne taksonoomia;

d)	korrapärased õppused;

e)	kasutatavad turvalised sidekanalid.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 alusel välja töötatud küberkriiside haldamise kava kohaldamisel ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist, toimib IICB tegevuses osalev komisjoni esindaja kontaktpunktina tõsiste intsidentidega seotud asjakohase teabe jagamisel EU-CyCLONega.

3.   CERT-EU koordineerib tõsiste intsidentide haldamist liidu üksuste vahel. CERT-EU peab loendit olemasolevatest tehnilistest eksperditeadmistest, mida oleks vaja tõsiste intsidentide korral intsidentidele reageerimiseks, ning aitab IICB-l koordineerida artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu üksuste küberkriiside haldamise kavasid tõsiste intsidentide käsitlemiseks.

4.   Liidu üksused annavad oma panuse tehniliste eksperditeadmiste loendisse ning esitavad igal aastal ajakohastatava nimekirja oma vastavates organisatsioonides tegutsevatest ekspertidest, märkides ära nende konkreetsed tehnilised oskused.