Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1. CERT-EU, artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda ja liidu üksused töötlevad käesoleva määruse alusel isikuandmeid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

2. CERT-EU, artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda ja liidu üksused töötlevad ja vahetavad isikuandmeid käesoleva määruse kohaste ülesannete või kohustuste täitmisel üksnes kõnealuste ülesannete või kohustuste täitmise eesmärgil ja ulatuses, mis on selleks vajalik.

3. Määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikide töötlemist peetakse vajalikuks olulise avaliku huviga seotud põhjustel vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 punktile g. Selliseid andmeid võib töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik käesoleva määruse artiklites 6 ja 8 osutatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamiseks, CERT-EU teenuste osutamiseks vastavalt artiklile 13, konkreetse intsidendiga seotud teabe jagamiseks vastavalt artikli 17 lõikele 3 ja artikli 18 lõikele 3, teabe jagamiseks vastavalt artiklile 20, aruandekohustuste täitmiseks vastavalt artiklile 21, intsidentidele reageerimise koordineerimiseks ja koostööks vastavalt artiklile 22 ning tõsiste intsidentide haldamiseks vastavalt artiklile 23. Vastutava töötlejana kohaldavad liidu üksused ja CERT-EU tehnilisi meetmeid, et takistada isikuandmete eriliikide töötlemist muudel eesmärkidel, ning näevad ette sobivad erimeetmed andmesubjektide põhiõiguste ja huvide kaitseks.

II PEATÜKK

KÜBERTURVALISUSE ÜHTLASELT KÕRGE TASEME TAGAMISE MEETMED

Artikkel 6

Küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistik

1. Hiljemalt 8. aprilliks 2025 kehtestab iga liidu üksus pärast küberturvalisuse alast esialgset läbivaatamist, näiteks auditit, sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistiku kehtestamise üle teeb järelevalvet ja selle eest vastutab liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand.

2. Raamistik peab hõlmama asjaomase liidu üksuse kogu salastamata IKT-keskkonda, sealhulgas ruumides kohapeal olev IKT-keskkond, käidutehnoloogia võrk, hanke korras sisse ostetavad varad ja teenused, mis asuvad pilvandmetöötluse keskkondades või mida majutavad kolmandad isikud, mobiilseadmed, ettevõttevõrgud, internetiga ühendamata koondisevõrgud ja mistahes seadmed, mis on ühendatud nende keskkondadega (edaspidi „IKT-keskkond“). Raamistik põhineb kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil.

3. Raamistikuga tagatakse küberturvalisuse kõrge tase. Raamistikuga kehtestatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud sisemised küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas eesmärgid ja prioriteedid, ning liidu üksuse nende töötajate roll ja kohustused, kelle ülesanne on tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine. Raamistik sisaldab ka rakendamise tulemuslikkuse mõõtmise mehhanisme.

4. Raamistik vaadatakse läbi korrapäraselt, ent vähemalt iga nelja aasta tagant, võttes arvesse küberturvalisusriskide muutumist. Asjakohasel juhul ja artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel võib liidu üksuse raamistikku ajakohastada vastavalt CERT-EU juhistele, mis käsitlevad kindlaks tehtud intsidente või käesoleva määruse rakendamisel täheldatud võimalikke lünki.

5. Iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand vastutab käesoleva määruse rakendamise eest ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas tema organisatsioon täidab raamistikuga seotud kohustusi.

6. Asjakohasel juhul ja ilma et see piiraks liidu üksuse kõrgeima juhtimistasandi vastutust käesoleva määruse rakendamise eest, võib iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand delegeerida käesolevast määrusest tulenevad teatavad kohustused asjaomase liidu üksuse kõrgematele ametnikele personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muudele samaväärse tasandi ametnikele. Olenemata delegeerimisest võib kõrgeimat juhtimistasandit pidada vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest asjaomases liidu üksuses.

7. Igas liidu üksuses peavad olema toimivad mehhanismid, millega tagatakse, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IKT eelarvest. selle osa kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse raamistikku.

8. Iga liidu üksus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või samaväärseid ülesandeid täitva töötaja, kes on ühtne kontaktpunkt kõigis küberturvalisuse aspektides. Kohalik küberturvalisuse ametnik hõlbustab käesoleva määruse rakendamist ja annab otse kõrgeimale juhtimistasandile rakendamise seisust korrapäraselt aru. Ilma et see piiraks kohaliku küberturvalisuse ametniku tegutsemist igas liidu üksuses ühtse kontaktpunktina, võib liidu üksus delegeerida kohaliku küberturvalisuse ametniku teatavad käesoleva määruse rakendamisega seotud ülesanded CERT-EU-le kõnealuse liidu üksuse ja CERT-EU vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel või võib need ülesanded jagada mitme liidu üksuse vahel. Kui need ülesanded delegeeritakse CERT-EU-le, otsustab artikli 10 alusel loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda, kas seda teenust osutatakse CERT-EU põhiteenuste osana, võttes arvesse asjaomase liidu üksuse inim- ja rahalisi ressursse. Iga liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta CERT-EUd kohaliku küberturvalisuse ametniku ametisse nimetamisest ja sellega seotud hilisematest muudatustest.

CERT-EU koostab ametisse nimetatud kohalike küberturvalisuse ametnike nimekirja ja ajakohastab seda.

9. Iga liidu üksuse kõrgemad ametnikud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muud samaväärse tasandi ametnikud ning kõik töötajad, kelle ülesanne on rakendada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid ja täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, osalevad korrapäraselt erikoolitustel, et omandada piisavad teadmised ja oskused küberturvalisuse riskide ja nende juhtimise tavade ning nende liidu üksuse tegevusele avalduva mõju mõistmiseks ja hindamiseks.

Artikkel 10

Institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda

1. Luuakse institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda (IICB).

2. IICB kohustused on järgmised:

a)	seirata, kuidas liidu üksused käesolevat määrust rakendavad, ja toetada seda;

b)	teha järelevalvet CERT-EU üldiste prioriteetide ja eesmärkide rakendamise üle ning anda CERT-EU-le strateegilisi suuniseid.

3. IICB-sse kuuluvad järgmised isikud:

üks esindaja, kelle määrab iga järgnevalt nimetatud üksus:

i)	Euroopa Parlament;

ii)	Euroopa Ülemkogu;

iii)	Euroopa Liidu Nõukogu;

iv)

komisjon;

v)	Euroopa Liidu Kohus;

vi)	Euroopa Keskpank;

vii)	Euroopa Kontrollikoda;

viii)

Euroopa välisteenistus;

ix)	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

x)	Euroopa Regioonide Komitee;

xi)	Euroopa Investeerimispank;

xii)	küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus;

xiii)

ENISA;

xiv)	Euroopa Andmekaitseinspektor;

xv)	Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet;

b)	kolm esindajat, kelle määrab ELi asutuste võrgustik (EUAN) oma IKT nõuandekomitee ettepanekul ja kes esindavad oma IKT-keskkonda haldavate liidu organite ja asutuste huve, välja arvatud punktis a osutatud esindajad.

IICBs esindatud liidu üksused püüavad saavutada määratud esindajate seas soolise tasakaalu.

4. IICB liikmeid võivad abistada asendusliikmed. Juhataja võib IICB koosolekule osalema kutsuda lõikes 3 osutatud liidu üksuste või muude liidu üksuste muid esindajaid, kuid neil ei ole hääleõigust.

5. CERT-EU juht ja direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 kohaselt loodud koostöörühma, artikli 15 kohaselt loodud CSIRTide võrgustiku ja artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe juhatajad või nende asendusliikmed võivad IICB koosolekul osaleda vaatlejana. Erandjuhtudel ja kooskõlas IICB kodukorraga võib IICB otsustada teisiti.

6. IICB võtab vastu oma kodukorra.

7. IICB määrab kooskõlas kodukorraga oma liikmete hulgast juhataja kolmeks aastaks. Juhataja asendusliikmest saab samaks ajavahemikuks IICB täisliige.

8. IICB kohtub vähemalt kolm korda aastas juhataja algatusel või CERT-EU või mõne oma liikme taotlusel.

9. Igal IICB liikmel on üks hääl. IICB otsused tehakse lihthäälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. IICB juhatajal ei ole hääleõigust, välja arvatud häälte võrdse jagunemise korral, kui ta võib anda otsustava hääle.

10. IICB võib tegutseda oma kodukorra kohaselt algatatud lihtsustatud kirjaliku menetluse teel. Kõnealuse menetluse kohaselt loetakse asjaomane otsus juhataja määratud aja jooksul heakskiidetuks, kui mõni liige ei esita vastuväidet.

11. IICB sekretariaaditeenuseid osutab komisjon ja sekretariaat on vastutav IICB juhataja ees.

12. ELi asutuste võrgustiku poolt nimetatud esindajad edastavad IICB otsused ELi asutuste võrgustiku liikmetele. Igal ELi asutuste võrgustiku liikmel on õigus juhtida nende esindajate või IICB juhataja tähelepanu teemale, mis tema arvates peaks pälvima IICB tähelepanu.

13. IICB võib luua täitevkomitee, mis aitaks teda tema töös, ning delegeerida sellele osa oma ülesandeid ja volitusi. IICB kehtestab täitevkomitee kodukorra, kaasa arvatud selle ülesanded ja volitused, ning selle liikmete ametiaja kestuse.

14. IICB esitab hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusamme ning täpsustatakse eelkõige, mil määral teeb CERT-EU koostööd iga liikmesriigi samalaadsete asutustega. Aruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta tagant vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

Artikkel 11

IICB ülesanded

Oma kohustuste täitmisel teeb IICB eeskätt järgmist:

a)	annab CERT-EU juhile juhiseid;

b)	seirab tõhusalt käesoleva määruse rakendamist ja teeb selle üle järelevalvet ning toetab liidu üksusi nende küberturvalisuse parandamisel, sealhulgas nõuab asjakohasel juhul liidu üksustelt ja CERT-EU-lt ad hoc aruandeid;

c)	võtab pärast strateegilist arutelu vastu mitmeaastase strateegia liidu üksustes küberturvalisuse taseme tõstmiseks, hindab seda strateegiat korrapäraselt, ent vähemalt iga viie aasta tagant, ning muudab seda vajaduse korral;

töötab välja metoodika ja korralduslikud aspektid liidu üksuste vabatahtlike vastastikuste hindamiste tegemiseks, et õppida jagatud kogemustest, tugevdada vastastikust usaldust, saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase ja suurendada liidu üksuste küberturvalisuse alast suutlikkust, tagades, et selliseid vastastikuseid hindamisi teevad küberturvalisuse valdkonna eksperdid, kelle on määranud liidu üksus, mis ei ole hinnatav liidu üksus, ning et metoodika põhineb direktiivi (EL) 2022/2555 artiklil 19 ja on asjakohasel juhul kohandatud liidu üksustele;

e)	kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU iga-aastase tööprogrammi ja seirab selle rakendamist;

f)	kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU teenuste kataloogi ja kõik selle ajakohastused;

g)	kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU tegevuse iga-aastase tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sealhulgas seoses personaliga;

h)	kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU teenustaseme kokkulepete korra;

i)	vaatab läbi ja kiidab heaks CERT-EU juhi koostatud aastaaruande, milles käsitletakse CERT-EU tegevust ja rahaliste vahendite haldamist;

j)	kiidab heaks CERT-EU juhi ettepaneku põhjal kehtestatud CERT-EU põhilised tulemusnäitajad ja seirab neid;

k)	kiidab heaks CERT-EU ja muude üksuste vahelised artikli 18 kohaselt sõlmitud koostöökokkulepped, teenustaseme kokkulepped ja lepingud;

l)	võtab CERT-EU artikli 14 kohase ettepaneku alusel vastu suuniseid ja soovitusi ning annab CERT-EU-le korralduse esitada suuniste või soovituste ettepanek või üleskutse, see tagasi võtta või seda muuta;

m)	loob spetsiifilisi ülesandeid täitvaid tehnilisi nõuanderühmi, et abistada IICBd tema töös, kiidab heaks nende pädevuse ja määrab nende juhatajad;

n)	võtab vastu ja hindab liidu üksuste poolt käesoleva määruse alusel esitatud dokumente ja aruandeid, näiteks küberturvalisuse küpsustaseme hinnanguid;

o)	hõlbustab ENISA toetatava, liidu üksuste kohalike küberturvalisuse ametnike mitteametliku rühma loomist, et vahetada käesoleva määruse rakendamisega seotud parimaid tavasid ja teavet;

p)	seirab liidu üksuste IKT-keskkondade omavahelise ühendatuse korra asjakohasust ja annab nõuandeid võimalike paranduste tegemiseks, võttes arvesse CERT-EU esitatud teavet kindlaks tehtud küberturvalisusriskide ja saadud kogemuste kohta;

töötab välja küberkriiside haldamise kava, et toetada tegevuse tasandil liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist ja aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele, eelkõige seoses tõsiste intsidentide mõju ja raskusega ning nende mõju vähendamise võimalike viisidega;

r)	koordineerib liidu eri üksuste artikli 9 lõikes 2 osutatud küberkriiside haldamise kavade vastuvõtmist;

võtab vastu artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti m kohase tarneahela turvalisusega seotud soovitused, võttes arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 22 osutatud liidu tasandil kriitilise tähtsusega tarneahelate koordineeritud turberiski hindamise tulemusi, et toetada liidu üksusi tulemuslike ja proportsionaalsete küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete vastuvõtmisel.

Artikkel 12

Nõuete järgimine

1. IICB teeb kooskõlas artikli 10 lõikega 2 ja artikliga 11 tulemuslikku seiret selle üle, kuidas liidu üksused rakendavad käesolevat määrust ning vastuvõetud suuniseid, soovitusi ja üleskutseid. IICB võib nõuda liidu üksustelt selleks vajalikku teavet või dokumente. Käesoleva artikli kohaste nõuete järgimise meetmete vastuvõtmisel ei ole liidu üksusel hääleõigust, kui asjaomane liidu üksus on otseselt esindatud IICBs.

2. Kui IICB leiab, et liidu üksus ei ole käesolevat määrust või käesoleva määruse alusel esitatud suuniseid, soovitusi või üleskutseid tulemuslikult järginud, võib ta pärast asjaomasele liidu üksusele võimaluse andmist tähelepanekute esitamiseks ja ilma, et see piiraks asjaomase liidu üksuse sisemenetlusi, teha järgmist:

a)	edastada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud arvamuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva määruse rakendamisel täheldatud puudustele;

b)	anda pärast CERT-EUga konsulteerimist asjaomasele liidu üksusele suuniseid, tagamaks et selle raamistik, küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed, küberturvalisuse kava ja aruandlus oleksid kindlaksmääratud aja jooksul käesoleva määrusega kooskõlas;

c)	anda hoiatuse tuvastatud puuduste käsitlemiseks kindlaksmääratud aja jooksul, sealhulgas soovitused muuta asjaomase liidu üksuse poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmeid;

d)	esitada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud teate, kui punkti c kohaselt antud hoiatuses tuvastatud puudusi ei ole kindlaksmääratud aja jooksul piisavalt käsitletud;

esitada

i)	soovituse viia läbi audit või

ii)	nõude, et auditi teeks kolmandast isikust audiitor;

f)	teavitada oma volituste piires kontrollikoda väidetavast nõuetele mittevastavusest, kui see on asjakohane;

g)	esitada kõigile liikmesriikidele ja liidu üksustele soovituse peatada ajutiselt asjaomasele liidu üksusele suunatud andmevood.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel piiratakse hoiatuse sihtrühma asjakohaselt, kui see on vajalik küberturvalisusriski tõttu.

Esimese lõigu kohaselt esitatud hoiatused ja soovitused suunatakse asjaomase liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile.

3. Kui IICB on võtnud lõike 2 esimese lõigu punktide a–g kohaseid meetmeid, esitab asjaomane liidu üksus IICB tuvastatud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete üksikasjad. Liidu üksus esitab need üksikasjad IICBga kokku lepitud mõistliku aja jooksul.

4. Kui IICB leiab, et liidu üksus rikub järjepidevalt käesolevat määrust, tingituna otseselt liidu ametniku või muu teenistuja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas kõrgeimal juhtimistasandil, nõuab IICB, et asjaomane liidu üksus võtaks asjakohased meetmed, sealhulgas nõuab, et üksus kaaluks distsiplinaarmeetmete võtmist kooskõlas personalieeskirjades sätestatud normide ja menetlustega ning muude kohaldatavate normide ja menetlustega. selleks edastab IICB asjaomasele liidu üksusele vajaliku teabe.

5. Kui liidu üksus teatab, et ta ei suuda artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kinni pidada, võib IICB anda igakülgselt põhjendatud juhtudel ja liidu üksuse suurust arvesse võttes loa tähtaegu pikendada.

IV PEATÜKK

CERT-EU

Artikkel 13

CERT-EU missioon ja ülesanded

1. CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.

2. CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.

3. CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:

a)	toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega;

b)	pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“);

c)	hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18;

d)	juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega;

e)	aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust;

f)	koordineerib tõsiste intsidentide haldamist;

g)	tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1;

h)	tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise.

Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

4. CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:

a)	valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul;

b)	operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas;

c)	küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus;

d)	kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet.

5. CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6. CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):

a)	muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire;

b)	teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul;

c)	taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi;

d)	teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul.

Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.

7. CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.

8. CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.

9. CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

10. CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.

11. CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.

12. CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.

Artikkel 14

Suunised, soovitused ja üleskutsed

1. CERT-EU toetab käesoleva määruse rakendamist sellega, et annab välja järgmisi dokumente:

a)	üleskutsed, milles kirjeldatakse kiireloomulisi turbemeetmeid, mida liidu üksused peaksid võtma kindlaksmääratud aja jooksul;

b)	ettepanekud IICB-le suuniste kohta, mis on adresseeritud kõigile liidu üksustele või mõnedele nende hulgast;

c)	ettepanekud IICB-le soovituste kohta, mis on adresseeritud konkreetsetele liidu üksustele.

Võttes arvesse esimese lõigu punkti a, annab asjaomane liidu üksus põhjendamatu viivituseta pärast üleskutse saamist CERT-EU-le teada, kuidas kiireloomulisi turbemeetmeid rakendati.

2. Suunised ja soovitused võivad sisaldada:

ühtset metoodikat ja mudelit liidu üksuste küberturvalisuse küpsustaseme hindamiseks, sealhulgas vastavaid skaalasid või peamisi tulemusnäitajaid, mida kasutatakse võrdlusalusena küberturvalisuse pideva suurendamise toetamisel kõigis liidu üksustes ning küberturvalisuse valdkondade ja meetmete prioriseerimise hõlbustamisel, võttes arvesse üksuste turvaoleku taset kübervaldkonnas;

b)	küberturvalisuse riskijuhtimise ja küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete üksikasju või parendusi;

c)	küberturvalisuse küpsustaseme hindamise ja küberturvalisuse kavade üksikasju;

d)	kui see on asjakohane, ühise tehnoloogia, arhitektuuri, avatud lähtekoodi ja nendega seotud heade tavade kasutamist, et saavutada koostalitlusvõime ja ühised standardid, sealhulgas koordineeritud lähenemisviis tarneahela turvalisusele;

e)	kui see on asjakohane, teavet, mis hõlbustaks ühishankevahendite kasutamist asjaomaste küberturvalisuse teenuste ja toodete ostmiseks kolmandast isikust tarnijatelt;

f)	artikli 20 kohast teabevahetuskorda.

Artikkel 15

CERT-EU juht

1. Pärast kahe kolmandiku IICB liikmete heakskiidu saamist nimetab komisjon ametisse CERT-EU juhi. IICBga konsulteeritakse kõigis ametisse nimetamise menetluse etappides, eeskätt vaba ametikoha teadete koostamise, avalduste läbivaatamise ja selle ametikohaga seotud valikukomisjonide ametisse nimetamise käigus. Kogu valikumenetluse jooksul, sealhulgas lõpliku nimekirja koostamisel kandidaatidest, kelle hulgast CERT-EU juht ametisse nimetatakse, tagatakse esitatud taotlusi arvesse võttes sugude õiglane esindatus.

2. CERT-EU juht vastutab CERT-EU sujuva toimimise eest, tegutsedes oma pädevusvaldkonna piires ja IICB juhtimisel. CERT-EU juht annab korrapäraselt aru IICB juhatajale ja esitab IICB-le ad hoc aruandeid, kui IICB on seda taotlenud.

3. CERT-EU juht aitab vastutaval volitatud eelarvevahendite käsutajal koostada iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sh kontrollide tulemusi, ning mis koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) artikli 74 lõikele 9, ning ta annab volitatud eelarvevahendite käsutajale korrapäraselt aru nende meetmete rakendamisest, millega seoses volitused CERT-EU juhile delegeeriti.

4. CERT-EU juht töötab igal aastal välja oma tegevuse haldustulude ja -kulude finantskalkulatsiooni, iga-aastase tööprogrammi ettepaneku, CERT-EU teenuste kataloogi ettepaneku, CERT-EU teenuste kataloogi muudatuste ettepanekud, teenustaseme kokkulepete korra ettepanekud ning CERT-EU peamiste tulemusnäitajate ettepaneku, mille peab heaks kiitma IICB kooskõlas artikliga 11. CERT-EU teenuste kataloogi teenuste loendi läbivaatamisel võtab CERT-EU juht arvesse CERT-EU-le eraldatud vahendeid.

5. CERT-EU juht esitab vähemalt kord aastas IICB-le ja IICB juhatajale aruanded CERT-EU tulemuslikkuse ja tegevuse kohta aruandeperioodil, sealhulgas eelarve täitmise, teenustaseme kokkulepete ja sõlmitud kirjalike lepingute, samalaadsete asutuste ja partneritega tehtava koostöö ning töötajate lähetuste kohta, sh artiklis 11 osutatud aruanded. Need aruanded sisaldavad järgmise perioodi tööprogrammi, tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sh seoses personaliga, CERT-EU teenuste kataloogi kavandatud ajakohastamisi ning hinnangut selle kohta, kuidas sellised ajakohastamised võivad eeldatavalt mõjutada rahalisi ja inimressursse.

Artikkel 16

Personali- ja finantsküsimused

1. CERT-EU integreeritakse komisjoni ühe peadirektoraadi haldusstruktuuri, et kasutada ära komisjoni haldus- ja finantsjuhtimis- ning raamatupidamisalaste tugistruktuuride eeliseid, kuid samal ajal säilitatakse selle staatus autonoomse institutsioonidevahelise teenuseosutajana kõigile liidu üksustele. Komisjon teavitab IICBd CERT-EU halduslikust asukohast ja selle mis tahes muudatustest. Komisjon vaatab CERT-EUga seotud halduskokkulepped korrapäraselt ja igal juhul enne ELi toimimise lepingu artikli 312 kohase mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamist läbi, et võimaldada asjakohaste meetmete võtmist. Läbivaatamine käsitleb ka võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

2. Haldus- ja finantsmenetluste kohaldamisel tegutseb CERT-EU juht komisjoni alluvuses ja IICB järelevalve all.

3. CERT-EU ülesandeid ja tegevusi, sh teenuseid, mida CERT-EU osutab artikli 13 lõigete 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 14 lõike 1 alusel liidu üksustele, mille tegevust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Euroopa avalik haldus“, rahastatakse komisjoni eelarve eraldi eelarverealt. CERT-EU-le ettenähtud ametikohti täpsustatakse komisjoni ametikohtade loetelu joonealuses märkuses.

4. Muud kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu üksused teevad CERT-EU-le igal aastal rahalise eraldise teenuste eest, mida CERT-EU osutab vastavalt nimetatud lõikele. Eraldised põhinevad orientiiridel, mille on andnud IICB ja milles iga liidu üksus ja CERT-EU on kokku leppinud teenustaseme kokkulepetes. Eraldised peavad moodustama õiglase ja proportsionaalse osa osutatud teenuste kogukuludest. Need kantakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eraldi eelarvereale sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 3 punktile c.

5. Artikli 13 lõikes 6 määratletud teenustega seotud kulud katavad liidu üksused, kes CERT-EU teenuseid tarbivad. Tulu kantakse eelarvereale, millelt kulusid kaetakse.

Artikkel 17

CERT-EU koostöö liikmesriikide samalaadsete asutustega

1. CERT-EU teeb liikmesriikide samalaadsete asutustega, sh direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 10 kohaselt määratud või asutatud CSIRTidega või asjakohasel juhul pädevate asutustega ja sama direktiivi artikli 8 kohaselt määratud või asutatud ühtsete kontaktpunktidega põhjendamatu viivituseta koostööd ja vahetab nendega teavet küsimustes, mis puudutavad intsidente, küberohte, nõrkusi, ohuolukordi, võimalikke vastumeetmeid ja häid tavasid, ning kõigis küsimustes, mis on asjakohased liidu üksuste IKT-keskkondade kaitse parandamiseks, sh direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 15 osutatud CSIRTide võrgustiku kaudu. CERT-EU toetab komisjoni direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe töös ulatuslike küberturbeintsidentide ja kriiside koordineeritud haldamisel.

2. Kui CERT-EU saab teada liikmesriigi territooriumil aset leidnud olulisest intsidendist. teavitab ta vastavalt lõikele 1 viivitamata kõiki kõnealuse liikmesriigi asjaomaseid samalaadseid asutusi.

3. CERT-EU vahetab põhjendamatu viivituseta ja tingimusel, et isikuandmeid kaitstakse kohaldatava liidu andmekaitsealase õiguse kohaselt, liikmesriikide samalaadsete asutustega asjakohast teavet konkreetse intsidendi kohta, et hõlbustada samalaadsete küberohtude või intsidentide avastamist või aidata intsidenti analüüsida, ilma mõjutatud liidu üksuse loata. CERT-EU vahetab konkreetse intsidendi kohta sellist teavet, millest ilmneb intsidendi sihtmärgi identiteet, üksnes juhul, kui:

a)	mõjutatud liidu üksus annab selleks oma nõusoleku;

b)	mõjutatud liidu üksus ei ole punktis a sätestatu kohaselt oma nõusolekut andnud, kuid mõjutatud liidu üksuse identiteedi avaldamine suurendaks tõenäosust, et seeläbi välditakse või leevendatakse intsidente mujal;

c)	mõjutatud liidu üksus on juba avalikustanud, et see intsident on teda mõjutanud.

Otsused konkreetse intsidendi kohta sellise teabe vahetamiseks, millest ilmneb intsidendi sihtmärgi identiteet vastavalt esimese lõigu punktile b, kiidab heaks CERT-EU juht. Enne sellise otsuse tegemist võtab CERT-EU mõjutatud liidu üksusega kirjalikult ühendust ja selgitab, kuidas tema identiteedi avalikustamine aitaks vältida või leevendada intsidente mujal. CERT-EU juht esitab omapoolse selgituse ja palub sõnaselgelt, et liidu üksus teataks, kas ta annab oma nõusoleku kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. CERT-EU juht teavitab liidu üksust ka sellest, et esitatud selgitust arvesse võttes jätab ta endale õiguse avaldada teave isegi juhul, kui üksus selleks oma nõusolekut ei anna. Enne kui teave avalikustatakse, teavitatakse sellest mõjutatud liidu üksust.

Artikkel 18

CERT-EU koostöö teiste samalaadsete asutustega

1. CERT-EU võib teha töövahendite ja meetodite, nt tehnika, taktika, menetluste ja heade tavade, ning küberohtude ja nõrkuste alast koostööd liidus asuvate teiste samalaadsete asutustega, v.a artiklis 17 osutatud asutused, kelle suhtes kehtivad liidu küberturvalisuse nõuded, sh sektoripõhiste samalaadsete asutustega. Igasuguseks koostööks selliste samalaadsete asutustega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi eelnevat IICB heakskiitu. Kui CERT-EU alustab sellise samalaadse asutusega koostööd, teavitab ta sellest kõiki asjaomaseid artikli 17 lõikes 1 osutatud samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus kõnealune samalaadne asutus asub. Kui see on kohaldatav ja asjakohane, reguleeritakse selline koostöö ja selle tingimused, sealhulgas seoses küberturvalisuse, andmekaitse ja teabe käitlemisega, konkreetsete konfidentsiaalsuskokkulepetega, näiteks lepingute või halduskokkulepetega. Konfidentsiaalsuskokkuleppeid ei pea IICB eelnevalt heaks kiitma, kuid neist tuleb IICB juhatajale teada anda. Kui tekib kiireloomuline ja otsene vajadus vahetada küberturvalisuse alast teavet liidu üksuste või mõne muu poole huvides, võib CERT-EU seda teha sellise üksuse kaasabil, kelle spetsiifiline pädevus, suutlikkus ja eksperditeadmised on põhjendatult vajalikud niisuguse kiireloomulise ja otsese vajaduse korral isegi juhul, kui CERT-EU-l ei ole selle üksusega konfidentsiaalsuskokkulepet. Sellisel juhul teavitab CERT-EU viivitamata IICB juhatajat ja annab IICB-le aru korrapäraste aruannete või kohtumiste kaudu.

2. CERT-EU võib teha koostööd muude partneritega, näiteks äriettevõtjate, sealhulgas sektoripõhiste üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu väliste riiklike üksuste või üksikekspertidega, et koguda teavet üldiste või konkreetsete küberohtude, ohuolukordade, nõrkuste ja võimalike vastumeetmete kohta. Ulatuslikumaks koostööks selliste partneritega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi IICB eelnevat heakskiitu.

3. CERT-EU võib intsidendist mõjutatud liidu üksuse nõusolekul ja tingimusel, et asjaomase samalaadse asutuse või partneriga on sõlmitud mitteavalikustamise kokkulepe või leping, esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud samalaadsetele asutustele või partneritele konkreetse intsidendi kohta käivat teavet üksnes selle analüüsimisse panustamise eesmärgil.

V PEATÜKK

KOOSTÖÖ- JA ARUANDEKOHUSTUSED

Artikkel 20

Küberturvalisuse alase teabe jagamise kord

1. Liidu üksused võivad vabatahtlikult teatada CERT-EU-le neid mõjutavatest intsidentidest, küberohtudest, ohuolukordadest ja nõrkustest ning anda sellekohast teavet. CERT-EU tagab selliste tõhusate sidevahendite olemasolu, mis kindlustavad kõrgel tasemel jälgitavuse, konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse, et hõlbustada liidu üksustega teabe jagamist. Teadete töötlemisel võib CERT-EU seada kohustuslike teadete menetlemise vabatahtlike teadete menetlemisest tähtsamale kohale. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei too vabatahtlik teatamine teadet esitavale liidu üksusele kaasa lisakohustusi, mida tal ei oleks olnud, kui ta ei oleks teadet esitanud.

2. selleks et täita oma artiklist 13 tulenevat missiooni ja ülesandeid, võib CERT-EU taotleda, et liidu üksused esitaksid talle oma IKT-süsteemide varade loendist teavet, sealhulgas teavet, mis käsitleb küberohtusid, ohuolukordi, nõrkusi, rikkeindikaatoreid, küberturvalisuse hoiatusi ning soovitusi seoses intsidentide tuvastamiseks vajalike küberturvalisuse vahendite konfiguratsiooniga. Taotluse saanud liidu üksus edastab taotletud teabe ja kõik selle hilisemad ajakohastused põhjendamatu viivituseta.

3. Sellist teavet, millest ilmneb intsidendist mõjutatud liidu üksuse identiteet, võib CERT-EU intsidendi kohta vahetada liidu üksustega tingimusel, et mõjutatud liidu üksus annab selleks nõusoleku. Nõusoleku andmisest keeldumise korral esitab liidu üksus CERT-EU-le oma otsuse põhjendused.

4. Liidu üksused jagavad taotluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga teavet küberturvalisuse kavade lõpuleviimise kohta.

5. IICB või CERT-EU, nagu on asjakohane, jagab taotluse korral suuniseid, soovitusi ja üleskutseid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

6. Käesolevas artiklis sätestatud jagamiskohustused ei laiene

a)	ELi salastatud teabele;

b)	teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.

Artikkel 21

Aruandekohustused

1. Intsidenti käsitatakse olulisena, kui:

a)	see on põhjustanud või võib põhjustada tõsiseid häireid asjaomase liidu üksuse toimimises või rahalist kahju sellele üksusele;

b)	see on mõjutanud või võib mõjutada teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid, põhjustades märkimisväärset materiaalset või mittemateriaalset kahju.

2. Liidu üksused esitavad CERT-EU-le:

a)	põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist varajase hoiatuse, milles asjakohasel juhul märgitakse, et olulise intsidendi põhjuseks on eeldatavasti ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus või et sellel võib olla üksuseülene või piiriülene mõju;

põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 72 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist intsidenditeate, millega asjakohasel juhul ajakohastatakse punktis a osutatud teavet ning antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule ning võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele;

c)	CERT-EU taotlusel vahearuande vaatlusaluste asjade seisu kohta;

hiljemalt üks kuu pärast punkti b kohase intsidenditeate edastamist lõpparuande, mis sisaldab järgmist:

i)	intsidendi, sealhulgas selle raskusastme ja mõju üksikasjalik kirjeldus;

ii)	intsidendi tõenäoliselt põhjustanud ohu liik või algpõhjus;

iii)	kohaldatud ja kohaldamisel olevad leevendusmeetmed;

iv)	asjakohasel juhul intsidendi piiriülene või üksuseülene mõju;

e)	kui intsident punktis d osutatud lõpparuande esitamise ajal veel kestab, hetkeseisu kajastava eduaruande ja ühe kuu jooksul pärast intsidendi käsitlemist üksuste poolt lõpparuande.

3. Liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus ta asub, olulise intsidendi ilmnemisest.

4. Liidu üksused esitavad muu hulgas mis tahes teabe, mis võimaldab CERT-EU-l teha kindlaks sellest olulisest intsidendist lähtuva üksuseülese mõju, vastuvõtvale liikmesriigile avalduva mõju või piiriülese mõju. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei suurene teavitava üksuse vastutus üksnes teavitamise tõttu.

5. Kui see on kohaldatav, teavitavad liidu üksused mõjutatud võrgu- ja infosüsteemide või muude selliste IKT-keskkonna komponentide kasutajaid, mida oluline intsident või oluline küberoht võib mõjutada, ja kes peavad asjakohasel juhul võtma leevendusmeetmeid, põhjendamatu viivituseta meetmetest või parandusmeetmetest, mida nad saavad sellele intsidendile või ohule reageerimiseks võtta. Kui see on asjakohane, teavitavad liidu üksused kõnealuseid kasutajaid ka olulisest küberohust endast.

6. Kui oluline intsident või oluline küberoht mõjutab võrgu- ja infosüsteemi või liidu üksuse IKT-keskkonna sellist komponenti, mis on teadlikult ühendatud mõne teise liidu üksuse IKT-keskkonnaga, väljastab CERT-EU asjakohase küberturvalisuse hoiatuse.

7. Liidu üksused esitavad CERT-EU taotlusel CERT-EU-le põhjendamatu viivituseta digitaalse teabe, mis on tekkinud nende vastavate intsidentidega seotud elektrooniliste seadmete kasutamisel. CERT-EU võib esitada täiendavaid üksikasju sellise teabe liigi kohta, mida ta vajab olukorrateadlikkuse ja intsidentidele reageerimise jaoks.

8. CERT-EU esitab IICB-le, ENISA-le, EU INTCENile ja CSIRTide võrgustikule iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümitud ja koondatud andmeid oluliste intsidentide, intsidentide, küberohtude, ohuolukordade ja nõrkuste kohta vastavalt artiklile 20 ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teatatud oluliste intsidentide kohta. Koondaruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta järel vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

9. Hiljemalt 8. juuliks 2024 annab IICB välja suunised või soovitused, milles täpsustatakse käesoleva artikli alusel aruandmise täiendavad üksikasjad, vorming ja sisu. Selliste suuniste või soovituste koostamisel võtab IICB arvesse kõiki direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõike 11 kohaselt vastu võetud rakendusakte, milles täpsustatakse teavituse teabeliik, vorming ja esitamise kord. CERT-EU levitab asjakohaseid tehnilisi üksikasju, et liidu üksused saaksid tegeleda ennetava tuvastamise, intsidentidele reageerimise või leevendusmeetmetega.

10. Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustused ei laiene

a)	ELi salastatud teabele;

b)	teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.

Artikkel 22

Intsidentidele reageerimise koordineerimine ja koostöö

1. Küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena hõlbustab CERT-EU intsidentide, küberohtude, nõrkuste ja ohuolukordadega seotud teabevahetust järgnevalt nimetatute vahel:

a)	liidu üksused;

b)	artiklites 17 ja 18 osutatud samalaadsed asutused.

2. CERT-EU hõlbustab asjakohasel juhul ja tihedas koostöös ENISAga intsidentidele reageerimise alast koordineerimist liidu üksuste vahel, sealhulgas:

a)	panustamist järjepidevasse välissuhtlusesse;

b)	vastastikust toetust, nagu liidu üksustele olulise teabe jagamine või abistamine vahetult kohapeal, kui see on asjakohane;

c)	operatiivressursside optimaalset kasutamist;

d)	koordineerimist muude kriisidele reageerimise mehhanismidega liidu tasandil.

3. CERT-EU toetab tihedas koostöös ENISAga liidu üksusi intsidentide, küberohtude, nõrkuste ja ohuolukordade alase olukorrateadlikkuse vallas, samuti küberturvalisuse valdkonna asjakohaste arengusuundumuste alase teabe jagamise vallas.

4. Hiljemalt 8. jaanuariks 2025 võtab IICB CERT-EU ettepaneku alusel vastu suunised või soovitused intsidentidele reageerimise koordineerimise ja koostöö kohta oluliste intsidentide korral. Kui kahtlustatakse, et intsident on kuritegelik, annab CERT-EU nõu selle kohta, kuidas teatada intsidendist põhjendamatu viivituseta õiguskaitseasutustele.

5. Liikmesriigi konkreetse taotluse alusel ja asjaomaste liidu üksuste nõusolekul võib CERT-EU kutsuda artikli 23 lõikes 4 osutatud nimekirjast eksperte, et aidata reageerida kõnealust liikmesriiki mõjutavale tõsisele intsidendile või ulatuslikule küberturbeintsidendile kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 15 lõike 3 punktiga g. Konkreetsed reeglid, mille alusel saab liidu üksustest tehnilisi eksperte kutsuda ja nende teadmisi kasutada, kiidab CERT-EU ettepaneku alusel heaks IICB.

Artikkel 23

Tõsiste intsidentide haldamine

1. selleks et toetada liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist operatiivtasandil ning aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele liidu üksuste vahel ja liikmesriikidega, töötab IICB vastavalt artikli 11 punktile q ning tihedas koostöös CERT-EU ja ENISAga välja artikli 22 lõikes 2 osutatud tegevustel põhineva küberkriiside haldamise kava. Küberkriiside haldamise kava sisaldab vähemalt järgmist:

a)	liidu üksuste vahelise koordineerimise ja teabevoo kord tõsiste intsidentide haldamiseks operatiivtasandil;

b)	ühtne standardne töökord;

c)	tõsiste intsidentide raskusastme ja kriisi käivitavate tegurite ühtne taksonoomia;

d)	korrapärased õppused;

e)	kasutatavad turvalised sidekanalid.

2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel välja töötatud küberkriiside haldamise kava kohaldamisel ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist, toimib IICB tegevuses osalev komisjoni esindaja kontaktpunktina tõsiste intsidentidega seotud asjakohase teabe jagamisel EU-CyCLONega.

3. CERT-EU koordineerib tõsiste intsidentide haldamist liidu üksuste vahel. CERT-EU peab loendit olemasolevatest tehnilistest eksperditeadmistest, mida oleks vaja tõsiste intsidentide korral intsidentidele reageerimiseks, ning aitab IICB-l koordineerida artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu üksuste küberkriiside haldamise kavasid tõsiste intsidentide käsitlemiseks.

4. Liidu üksused annavad oma panuse tehniliste eksperditeadmiste loendisse ning esitavad igal aastal ajakohastatava nimekirja oma vastavates organisatsioonides tegutsevatest ekspertidest, märkides ära nende konkreetsed tehnilised oskused.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal esitab IICB CERT-EU abiga komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. IICB võib anda komisjonile soovituse käesolev määrus läbi vaadata.

2. Hiljemalt 8. jaanuariks 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ning strateegilisel ja operatiivtasandil saadud kogemusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aruanne hõlmab artikli 16 lõikes 1 osutatud läbivaatamist, mis käsitleb võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

3. Hiljemalt 8. jaanuariks 2029 hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande. Komisjon hindab ka ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise asjakohasust, võttes arvesse ka teisi nende süsteemide suhtes kohaldatavaid liidu õigusakte. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NAVARRO RÍOS

(1) Euroopa Parlamendi 21. novembri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. detsembri 2023. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(4) Kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga vahel liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) töökorralduse ja toimimise kohta (ELT C 12, 13.1.2018, lk 1).

(5) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(6) Komisjoni 13. septembri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1584 koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral (ELT L 239, 19.9.2017, lk 36).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) ELT C 258, 5.7.2022, lk 10.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

whereas

keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

Cyber Resilience Act 2023/2841 ET