Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1. Iga liidu üksus võtab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 8. septembriks 2025 oma kõrgeima juhtimistasandi järelevalve all asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida raamistiku alusel kindlaks tehtud küberturvalisusriske ning hoida ära või minimeerida intsidentide mõju. Kõnealuste meetmetega tagatakse kogu IKT-keskkonnas võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase, mis vastab asjakohastele küberturvalisusriskidele, võttes arvesse tehnika taset, ja kui see on kohaldatav, asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Kõnealuste meetmete proportsionaalsuse hindamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu üksuse küberturvalisusriskidele avatuse määra, tema suurust ning intsidentide esinemise tõenäosust ja nende raskust, sealhulgas nende ühiskondlikku, majanduslikku ja institutsioonidevahelist mõju.

2. Liidu üksused käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamisel vähemalt järgmisi valdkondi:

a)	küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas artiklis 6 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed;

b)	küberturvalisuse riskide analüüsi ja infosüsteemide turvalisuse põhimõtted;

c)	pilvandmetöötlusteenuste kasutamisega seotud põhimõtete eesmärgid;

d)	asjakohasel juhul küberturvalisuse audit, mis võib hõlmata küberturvalisuse riskide, nõrkuste ja küberohtude hindamist, ning läbistustestimine, mida teeb korrapäraselt usaldusväärne erasektori teenuseosutaja;

e)	punktis d osutatud küberturvalisuse audititest tulenevate soovituste rakendamine küberturvalisuse ja põhimõtete ajakohastamise kaudu;

f)	küberturvalisuse korraldamine, sealhulgas ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramine;

g)	varade haldamine, sealhulgas IKT-varade inventeerimine ja IKT-võrgu kaardistamine;

h)	personali turvalisus ja juurdepääsu kontroll;

i)	tegevuse turvalisus;

j)	teabeedastuse turvalisus;

k)	süsteemide soetamine, arendamine ja hooldamine, sealhulgas nõrkuste käsitlemise ja avalikustamise põhimõtted;

l)	võimaluse korral lähtekoodi läbipaistvuse põhimõtted;

m)	tarneahela turvalisus, sealhulgas turvalisusega seotud aspektid iga liidu üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate vahelistes suhetes;

n)	intsidentide käsitlemine ja koostöö CERT-EUga, näiteks pidev turvalisuse seire ja logipidamine;

o)	talitluspidevuse juhtimine, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning kriisiohje, ning

p)	küberturvalisuse alase õppe, oskuste, teadlikkuse suurendamise, õppuste ja koolitusega seotud programmide edendamine ja arendamine.

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel võtavad liidu üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale omaseid nõrkusi ning oma tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda.

3. Liidu üksused võtavad vähemalt järgmisi küberturvalisuse riskijuhtimiserimeetmeid:

a)	kaugtöö võimaldamise ja jätkamise tehniline kord;

b)	konkreetsed sammud usaldamatuse põhimõtete järgimiseks;

c)	võrgu- ja infosüsteemides mitmikautentimise kohustuslik kasutamine;

d)	krüptograafia ja krüpteerimise, eelkõige otspunktkrüpteerimise ja turvalise digiallkirjastamise kasutamine;

e)	asjakohasel juhul turvalise hääl-, video- ja tekstiside ning turvaliste hädaolukorra sidesüsteemide kasutamine liidu üksuses;

f)	ennetavad meetmed paha- ja nuhkvara tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)	tarkvara tarneahela turvalisuse tagamine tarkvara arendamise ja hindamise turvalisuse kriteeriumide abil;

h)	selliste küberturvalisuse alaste koolitusprogrammide koostamine ja vastuvõtmine, mis on vastavuses ülesannetega, mis on antud käesoleva määruse tulemusliku rakendamise tagamise eest vastutavale liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile ja töötajatele, ja neilt eeldatava suutlikkusega;

i)	töötajate korrapärane koolitamine küberturvalisuse teemal;

j)	liidu üksuste omavahelise ühendatuse riskianalüüsides osalemine, kui see on asjakohane;

hankereeglite tõhustamine, et toetada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset järgmiste vahenditega:

i)	selliste lepinguliste tõkete kõrvaldamine, mis piiravad IKT-teenuste osutajate võimalust jagada CERT-EUga teavet intsidentide, nõrkuste ja küberohtude kohta;

ii)	lepingulised kohustused teatada intsidentidest, nõrkustest ja küberohtudest ning luua asjakohased intsidentidele reageerimise ja nende seire mehhanismid.

Artikkel 9

Küberturvalisuse kavad

1. Lähtudes artikli 7 kohaselt tehtud küberturvalisuse küpsustaseme hindamise põhjal tehtud järeldustest ning võttes arvesse raamistikus kindlaks tehtud varasid ja küberturvalisusriske ning artikli 8 kohaselt võetud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid, kiidab iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand küberturvalisuse kava heaks ilma põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul hiljemalt 8. jaanuariks 2026. Küberturvalisuse kava eesmärk on suurendada asjaomase liidu üksuse üldist küberturvalisust ja aidata seeläbi tõsta küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset liidu üksustes. Küberturvalisuse kava hõlmab vähemalt artikli 8 kohaselt võetud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid. Küberturvalisuse kava vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant või vajaduse korral tihemini pärast artikli 7 kohaselt tehtud küberturvalisuse küpsustaseme hindamist või raamistiku põhjalikku läbivaatamist.

2. Küberturvalisuse kava hõlmab liidu üksuse küberkriiside haldamise kava tõsiste intsidentide käsitlemiseks.

3. Liidu üksus esitab oma küberturvalisuse tervikkava artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelisele küberturvalisuse nõukojale.

III PEATÜKK

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KÜBERTURVALISUSE NÕUKODA

Artikkel 10

Institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda

1. Luuakse institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda (IICB).

2. IICB kohustused on järgmised:

a)	seirata, kuidas liidu üksused käesolevat määrust rakendavad, ja toetada seda;

b)	teha järelevalvet CERT-EU üldiste prioriteetide ja eesmärkide rakendamise üle ning anda CERT-EU-le strateegilisi suuniseid.

3. IICB-sse kuuluvad järgmised isikud:

üks esindaja, kelle määrab iga järgnevalt nimetatud üksus:

i)	Euroopa Parlament;

ii)	Euroopa Ülemkogu;

iii)	Euroopa Liidu Nõukogu;

iv)

komisjon;

v)	Euroopa Liidu Kohus;

vi)	Euroopa Keskpank;

vii)	Euroopa Kontrollikoda;

viii)

Euroopa välisteenistus;

ix)	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

x)	Euroopa Regioonide Komitee;

xi)	Euroopa Investeerimispank;

xii)	küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus;

xiii)

ENISA;

xiv)	Euroopa Andmekaitseinspektor;

xv)	Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet;

b)	kolm esindajat, kelle määrab ELi asutuste võrgustik (EUAN) oma IKT nõuandekomitee ettepanekul ja kes esindavad oma IKT-keskkonda haldavate liidu organite ja asutuste huve, välja arvatud punktis a osutatud esindajad.

IICBs esindatud liidu üksused püüavad saavutada määratud esindajate seas soolise tasakaalu.

4. IICB liikmeid võivad abistada asendusliikmed. Juhataja võib IICB koosolekule osalema kutsuda lõikes 3 osutatud liidu üksuste või muude liidu üksuste muid esindajaid, kuid neil ei ole hääleõigust.

5. CERT-EU juht ja direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 kohaselt loodud koostöörühma, artikli 15 kohaselt loodud CSIRTide võrgustiku ja artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe juhatajad või nende asendusliikmed võivad IICB koosolekul osaleda vaatlejana. Erandjuhtudel ja kooskõlas IICB kodukorraga võib IICB otsustada teisiti.

6. IICB võtab vastu oma kodukorra.

7. IICB määrab kooskõlas kodukorraga oma liikmete hulgast juhataja kolmeks aastaks. Juhataja asendusliikmest saab samaks ajavahemikuks IICB täisliige.

8. IICB kohtub vähemalt kolm korda aastas juhataja algatusel või CERT-EU või mõne oma liikme taotlusel.

9. igal IICB liikmel on üks hääl. IICB otsused tehakse lihthäälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. IICB juhatajal ei ole hääleõigust, välja arvatud häälte võrdse jagunemise korral, kui ta võib anda otsustava hääle.

10. IICB võib tegutseda oma kodukorra kohaselt algatatud lihtsustatud kirjaliku menetluse teel. Kõnealuse menetluse kohaselt loetakse asjaomane otsus juhataja määratud aja jooksul heakskiidetuks, kui mõni liige ei esita vastuväidet.

11. IICB sekretariaaditeenuseid osutab komisjon ja sekretariaat on vastutav IICB juhataja ees.

12. ELi asutuste võrgustiku poolt nimetatud esindajad edastavad IICB otsused ELi asutuste võrgustiku liikmetele. igal ELi asutuste võrgustiku liikmel on õigus juhtida nende esindajate või IICB juhataja tähelepanu teemale, mis tema arvates peaks pälvima IICB tähelepanu.

13. IICB võib luua täitevkomitee, mis aitaks teda tema töös, ning delegeerida sellele osa oma ülesandeid ja volitusi. IICB kehtestab täitevkomitee kodukorra, kaasa arvatud selle ülesanded ja volitused, ning selle liikmete ametiaja kestuse.

14. IICB esitab hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusamme ning täpsustatakse eelkõige, mil määral teeb CERT-EU koostööd iga liikmesriigi samalaadsete asutustega. Aruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta tagant vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

Artikkel 15

CERT-EU juht

1. Pärast kahe kolmandiku IICB liikmete heakskiidu saamist nimetab komisjon ametisse CERT-EU juhi. IICBga konsulteeritakse kõigis ametisse nimetamise menetluse etappides, eeskätt vaba ametikoha teadete koostamise, avalduste läbivaatamise ja selle ametikohaga seotud valikukomisjonide ametisse nimetamise käigus. Kogu valikumenetluse jooksul, sealhulgas lõpliku nimekirja koostamisel kandidaatidest, kelle hulgast CERT-EU juht ametisse nimetatakse, tagatakse esitatud taotlusi arvesse võttes sugude õiglane esindatus.

2. CERT-EU juht vastutab CERT-EU sujuva toimimise eest, tegutsedes oma pädevusvaldkonna piires ja IICB juhtimisel. CERT-EU juht annab korrapäraselt aru IICB juhatajale ja esitab IICB-le ad hoc aruandeid, kui IICB on seda taotlenud.

3. CERT-EU juht aitab vastutaval volitatud eelarvevahendite käsutajal koostada iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sh kontrollide tulemusi, ning mis koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) artikli 74 lõikele 9, ning ta annab volitatud eelarvevahendite käsutajale korrapäraselt aru nende meetmete rakendamisest, millega seoses volitused CERT-EU juhile delegeeriti.

4. CERT-EU juht töötab igal aastal välja oma tegevuse haldustulude ja -kulude finantskalkulatsiooni, iga-aastase tööprogrammi ettepaneku, CERT-EU teenuste kataloogi ettepaneku, CERT-EU teenuste kataloogi muudatuste ettepanekud, teenustaseme kokkulepete korra ettepanekud ning CERT-EU peamiste tulemusnäitajate ettepaneku, mille peab heaks kiitma IICB kooskõlas artikliga 11. CERT-EU teenuste kataloogi teenuste loendi läbivaatamisel võtab CERT-EU juht arvesse CERT-EU-le eraldatud vahendeid.

5. CERT-EU juht esitab vähemalt kord aastas IICB-le ja IICB juhatajale aruanded CERT-EU tulemuslikkuse ja tegevuse kohta aruandeperioodil, sealhulgas eelarve täitmise, teenustaseme kokkulepete ja sõlmitud kirjalike lepingute, samalaadsete asutuste ja partneritega tehtava koostöö ning töötajate lähetuste kohta, sh artiklis 11 osutatud aruanded. Need aruanded sisaldavad järgmise perioodi tööprogrammi, tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sh seoses personaliga, CERT-EU teenuste kataloogi kavandatud ajakohastamisi ning hinnangut selle kohta, kuidas sellised ajakohastamised võivad eeldatavalt mõjutada rahalisi ja inimressursse.

Artikkel 16

Personali- ja finantsküsimused

1. CERT-EU integreeritakse komisjoni ühe peadirektoraadi haldusstruktuuri, et kasutada ära komisjoni haldus- ja finantsjuhtimis- ning raamatupidamisalaste tugistruktuuride eeliseid, kuid samal ajal säilitatakse selle staatus autonoomse institutsioonidevahelise teenuseosutajana kõigile liidu üksustele. Komisjon teavitab IICBd CERT-EU halduslikust asukohast ja selle mis tahes muudatustest. Komisjon vaatab CERT-EUga seotud halduskokkulepped korrapäraselt ja igal juhul enne ELi toimimise lepingu artikli 312 kohase mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamist läbi, et võimaldada asjakohaste meetmete võtmist. Läbivaatamine käsitleb ka võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

2. Haldus- ja finantsmenetluste kohaldamisel tegutseb CERT-EU juht komisjoni alluvuses ja IICB järelevalve all.

3. CERT-EU ülesandeid ja tegevusi, sh teenuseid, mida CERT-EU osutab artikli 13 lõigete 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 14 lõike 1 alusel liidu üksustele, mille tegevust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Euroopa avalik haldus“, rahastatakse komisjoni eelarve eraldi eelarverealt. CERT-EU-le ettenähtud ametikohti täpsustatakse komisjoni ametikohtade loetelu joonealuses märkuses.

4. Muud kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu üksused teevad CERT-EU-le igal aastal rahalise eraldise teenuste eest, mida CERT-EU osutab vastavalt nimetatud lõikele. Eraldised põhinevad orientiiridel, mille on andnud IICB ja milles iga liidu üksus ja CERT-EU on kokku leppinud teenustaseme kokkulepetes. Eraldised peavad moodustama õiglase ja proportsionaalse osa osutatud teenuste kogukuludest. Need kantakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eraldi eelarvereale sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 3 punktile c.

5. Artikli 13 lõikes 6 määratletud teenustega seotud kulud katavad liidu üksused, kes CERT-EU teenuseid tarbivad. Tulu kantakse eelarvereale, millelt kulusid kaetakse.

Artikkel 18

CERT-EU koostöö teiste samalaadsete asutustega

1. CERT-EU võib teha töövahendite ja meetodite, nt tehnika, taktika, menetluste ja heade tavade, ning küberohtude ja nõrkuste alast koostööd liidus asuvate teiste samalaadsete asutustega, v.a artiklis 17 osutatud asutused, kelle suhtes kehtivad liidu küberturvalisuse nõuded, sh sektoripõhiste samalaadsete asutustega. Igasuguseks koostööks selliste samalaadsete asutustega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi eelnevat IICB heakskiitu. Kui CERT-EU alustab sellise samalaadse asutusega koostööd, teavitab ta sellest kõiki asjaomaseid artikli 17 lõikes 1 osutatud samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus kõnealune samalaadne asutus asub. Kui see on kohaldatav ja asjakohane, reguleeritakse selline koostöö ja selle tingimused, sealhulgas seoses küberturvalisuse, andmekaitse ja teabe käitlemisega, konkreetsete konfidentsiaalsuskokkulepetega, näiteks lepingute või halduskokkulepetega. Konfidentsiaalsuskokkuleppeid ei pea IICB eelnevalt heaks kiitma, kuid neist tuleb IICB juhatajale teada anda. Kui tekib kiireloomuline ja otsene vajadus vahetada küberturvalisuse alast teavet liidu üksuste või mõne muu poole huvides, võib CERT-EU seda teha sellise üksuse kaasabil, kelle spetsiifiline pädevus, suutlikkus ja eksperditeadmised on põhjendatult vajalikud niisuguse kiireloomulise ja otsese vajaduse korral isegi juhul, kui CERT-EU-l ei ole selle üksusega konfidentsiaalsuskokkulepet. Sellisel juhul teavitab CERT-EU viivitamata IICB juhatajat ja annab IICB-le aru korrapäraste aruannete või kohtumiste kaudu.

2. CERT-EU võib teha koostööd muude partneritega, näiteks äriettevõtjate, sealhulgas sektoripõhiste üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu väliste riiklike üksuste või üksikekspertidega, et koguda teavet üldiste või konkreetsete küberohtude, ohuolukordade, nõrkuste ja võimalike vastumeetmete kohta. Ulatuslikumaks koostööks selliste partneritega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi IICB eelnevat heakskiitu.

3. CERT-EU võib intsidendist mõjutatud liidu üksuse nõusolekul ja tingimusel, et asjaomase samalaadse asutuse või partneriga on sõlmitud mitteavalikustamise kokkulepe või leping, esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud samalaadsetele asutustele või partneritele konkreetse intsidendi kohta käivat teavet üksnes selle analüüsimisse panustamise eesmärgil.

V PEATÜKK

KOOSTÖÖ- JA ARUANDEKOHUSTUSED

Artikkel 21

Aruandekohustused

1. Intsidenti käsitatakse olulisena, kui:

a)	see on põhjustanud või võib põhjustada tõsiseid häireid asjaomase liidu üksuse toimimises või rahalist kahju sellele üksusele;

b)	see on mõjutanud või võib mõjutada teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid, põhjustades märkimisväärset materiaalset või mittemateriaalset kahju.

2. Liidu üksused esitavad CERT-EU-le:

a)	põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist varajase hoiatuse, milles asjakohasel juhul märgitakse, et olulise intsidendi põhjuseks on eeldatavasti ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus või et sellel võib olla üksuseülene või piiriülene mõju;

põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 72 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist intsidenditeate, millega asjakohasel juhul ajakohastatakse punktis a osutatud teavet ning antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule ning võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele;

c)	CERT-EU taotlusel vahearuande vaatlusaluste asjade seisu kohta;

hiljemalt üks kuu pärast punkti b kohase intsidenditeate edastamist lõpparuande, mis sisaldab järgmist:

i)	intsidendi, sealhulgas selle raskusastme ja mõju üksikasjalik kirjeldus;

ii)	intsidendi tõenäoliselt põhjustanud ohu liik või algpõhjus;

iii)	kohaldatud ja kohaldamisel olevad leevendusmeetmed;

iv)	asjakohasel juhul intsidendi piiriülene või üksuseülene mõju;

e)	kui intsident punktis d osutatud lõpparuande esitamise ajal veel kestab, hetkeseisu kajastava eduaruande ja ühe kuu jooksul pärast intsidendi käsitlemist üksuste poolt lõpparuande.

3. Liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus ta asub, olulise intsidendi ilmnemisest.

4. Liidu üksused esitavad muu hulgas mis tahes teabe, mis võimaldab CERT-EU-l teha kindlaks sellest olulisest intsidendist lähtuva üksuseülese mõju, vastuvõtvale liikmesriigile avalduva mõju või piiriülese mõju. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei suurene teavitava üksuse vastutus üksnes teavitamise tõttu.

5. Kui see on kohaldatav, teavitavad liidu üksused mõjutatud võrgu- ja infosüsteemide või muude selliste IKT-keskkonna komponentide kasutajaid, mida oluline intsident või oluline küberoht võib mõjutada, ja kes peavad asjakohasel juhul võtma leevendusmeetmeid, põhjendamatu viivituseta meetmetest või parandusmeetmetest, mida nad saavad sellele intsidendile või ohule reageerimiseks võtta. Kui see on asjakohane, teavitavad liidu üksused kõnealuseid kasutajaid ka olulisest küberohust endast.

6. Kui oluline intsident või oluline küberoht mõjutab võrgu- ja infosüsteemi või liidu üksuse IKT-keskkonna sellist komponenti, mis on teadlikult ühendatud mõne teise liidu üksuse IKT-keskkonnaga, väljastab CERT-EU asjakohase küberturvalisuse hoiatuse.

7. Liidu üksused esitavad CERT-EU taotlusel CERT-EU-le põhjendamatu viivituseta digitaalse teabe, mis on tekkinud nende vastavate intsidentidega seotud elektrooniliste seadmete kasutamisel. CERT-EU võib esitada täiendavaid üksikasju sellise teabe liigi kohta, mida ta vajab olukorrateadlikkuse ja intsidentidele reageerimise jaoks.

8. CERT-EU esitab IICB-le, ENISA-le, EU INTCENile ja CSIRTide võrgustikule iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümitud ja koondatud andmeid oluliste intsidentide, intsidentide, küberohtude, ohuolukordade ja nõrkuste kohta vastavalt artiklile 20 ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teatatud oluliste intsidentide kohta. Koondaruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta järel vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

9. Hiljemalt 8. juuliks 2024 annab IICB välja suunised või soovitused, milles täpsustatakse käesoleva artikli alusel aruandmise täiendavad üksikasjad, vorming ja sisu. Selliste suuniste või soovituste koostamisel võtab IICB arvesse kõiki direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõike 11 kohaselt vastu võetud rakendusakte, milles täpsustatakse teavituse teabeliik, vorming ja esitamise kord. CERT-EU levitab asjakohaseid tehnilisi üksikasju, et liidu üksused saaksid tegeleda ennetava tuvastamise, intsidentidele reageerimise või leevendusmeetmetega.

10. Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustused ei laiene

a)	ELi salastatud teabele;

b)	teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.

Artikkel 23

Tõsiste intsidentide haldamine

1. Selleks et toetada liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist operatiivtasandil ning aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele liidu üksuste vahel ja liikmesriikidega, töötab IICB vastavalt artikli 11 punktile q ning tihedas koostöös CERT-EU ja ENISAga välja artikli 22 lõikes 2 osutatud tegevustel põhineva küberkriiside haldamise kava. Küberkriiside haldamise kava sisaldab vähemalt järgmist:

a)	liidu üksuste vahelise koordineerimise ja teabevoo kord tõsiste intsidentide haldamiseks operatiivtasandil;

b)	ühtne standardne töökord;

c)	tõsiste intsidentide raskusastme ja kriisi käivitavate tegurite ühtne taksonoomia;

d)	korrapärased õppused;

e)	kasutatavad turvalised sidekanalid.

2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel välja töötatud küberkriiside haldamise kava kohaldamisel ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist, toimib IICB tegevuses osalev komisjoni esindaja kontaktpunktina tõsiste intsidentidega seotud asjakohase teabe jagamisel EU-CyCLONega.

3. CERT-EU koordineerib tõsiste intsidentide haldamist liidu üksuste vahel. CERT-EU peab loendit olemasolevatest tehnilistest eksperditeadmistest, mida oleks vaja tõsiste intsidentide korral intsidentidele reageerimiseks, ning aitab IICB-l koordineerida artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu üksuste küberkriiside haldamise kavasid tõsiste intsidentide käsitlemiseks.

4. Liidu üksused annavad oma panuse tehniliste eksperditeadmiste loendisse ning esitavad igal aastal ajakohastatava nimekirja oma vastavates organisatsioonides tegutsevatest ekspertidest, märkides ära nende konkreetsed tehnilised oskused.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal esitab IICB CERT-EU abiga komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. IICB võib anda komisjonile soovituse käesolev määrus läbi vaadata.

2. Hiljemalt 8. jaanuariks 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ning strateegilisel ja operatiivtasandil saadud kogemusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aruanne hõlmab artikli 16 lõikes 1 osutatud läbivaatamist, mis käsitleb võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

3. Hiljemalt 8. jaanuariks 2029 hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande. Komisjon hindab ka ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise asjakohasust, võttes arvesse ka teisi nende süsteemide suhtes kohaldatavaid liidu õigusakte. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

whereas

keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

Cyber Resilience Act 2023/2841 ET