keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1.   Iga liidu üksus võtab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 8. septembriks 2025 oma kõrgeima juhtimistasandi järelevalve all asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida raamistiku alusel kindlaks tehtud küberturvalisusriske ning hoida ära või minimeerida intsidentide mõju. Kõnealuste meetmetega tagatakse kogu IKT-keskkonnas võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase, mis vastab asjakohastele küberturvalisusriskidele, võttes arvesse tehnika taset, ja kui see on kohaldatav, asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Kõnealuste meetmete proportsionaalsuse hindamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu üksuse küberturvalisusriskidele avatuse määra, tema suurust ning intsidentide esinemise tõenäosust ja nende raskust, sealhulgas nende ühiskondlikku, majanduslikku ja institutsioonidevahelist mõju.

2.   Liidu üksused käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamisel vähemalt järgmisi valdkondi:

a)	küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas artiklis 6 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed;

b)	küberturvalisuse riskide analüüsi ja infosüsteemide turvalisuse põhimõtted;

c)	pilvandmetöötlusteenuste kasutamisega seotud põhimõtete eesmärgid;

d)	asjakohasel juhul küberturvalisuse audit, mis võib hõlmata küberturvalisuse riskide, nõrkuste ja küberohtude hindamist, ning läbistustestimine, mida teeb korrapäraselt usaldusväärne erasektori teenuseosutaja;

e)	punktis d osutatud küberturvalisuse audititest tulenevate soovituste rakendamine küberturvalisuse ja põhimõtete ajakohastamise kaudu;

f)	küberturvalisuse korraldamine, sealhulgas ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramine;

g)	varade haldamine, sealhulgas IKT-varade inventeerimine ja IKT-võrgu kaardistamine;

h)	personali turvalisus ja juurdepääsu kontroll;

i)	tegevuse turvalisus;

j)	teabeedastuse turvalisus;

k)	süsteemide soetamine, arendamine ja hooldamine, sealhulgas nõrkuste käsitlemise ja avalikustamise põhimõtted;

l)	võimaluse korral lähtekoodi läbipaistvuse põhimõtted;

m)	tarneahela turvalisus, sealhulgas turvalisusega seotud aspektid iga liidu üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate vahelistes suhetes;

n)	intsidentide käsitlemine ja koostöö CERT-EUga, näiteks pidev turvalisuse seire ja logipidamine;

o)	talitluspidevuse juhtimine, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning kriisiohje, ning

p)	küberturvalisuse alase õppe, oskuste, teadlikkuse suurendamise, õppuste ja koolitusega seotud programmide edendamine ja arendamine.

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel võtavad liidu üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale omaseid nõrkusi ning oma tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda.

3.   Liidu üksused võtavad vähemalt järgmisi küberturvalisuse riskijuhtimiserimeetmeid:

a)	kaugtöö võimaldamise ja jätkamise tehniline kord;

b)	konkreetsed sammud usaldamatuse põhimõtete järgimiseks;

c)	võrgu- ja infosüsteemides mitmikautentimise kohustuslik kasutamine;

d)	krüptograafia ja krüpteerimise, eelkõige otspunktkrüpteerimise ja turvalise digiallkirjastamise kasutamine;

e)	asjakohasel juhul turvalise hääl-, video- ja tekstiside ning turvaliste hädaolukorra sidesüsteemide kasutamine liidu üksuses;

f)	ennetavad meetmed paha- ja nuhkvara tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)	tarkvara tarneahela turvalisuse tagamine tarkvara arendamise ja hindamise turvalisuse kriteeriumide abil;

h)	selliste küberturvalisuse alaste koolitusprogrammide koostamine ja vastuvõtmine, mis on vastavuses ülesannetega, mis on antud käesoleva määruse tulemusliku rakendamise tagamise eest vastutavale liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile ja töötajatele, ja neilt eeldatava suutlikkusega;

i)	töötajate korrapärane koolitamine küberturvalisuse teemal;

j)	liidu üksuste omavahelise ühendatuse riskianalüüsides osalemine, kui see on asjakohane;

k)

hankereeglite tõhustamine, et toetada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset järgmiste vahenditega: i) selliste lepinguliste tõkete kõrvaldamine, mis piiravad IKT-teenuste osutajate võimalust jagada CERT-EUga teavet intsidentide, nõrkuste ja küberohtude kohta; ii) lepingulised kohustused teatada intsidentidest, nõrkustest ja küberohtudest ning luua asjakohased intsidentidele reageerimise ja nende seire mehhanismid.

1.   IICB teeb kooskõlas artikli 10 lõikega 2 ja artikliga 11 tulemuslikku seiret selle üle, kuidas liidu üksused rakendavad käesolevat määrust ning vastuvõetud suuniseid, soovitusi ja üleskutseid. IICB võib nõuda liidu üksustelt selleks vajalikku teavet või dokumente. Käesoleva artikli kohaste nõuete järgimise meetmete vastuvõtmisel ei ole liidu üksusel hääleõigust, kui asjaomane liidu üksus on otseselt esindatud IICBs.

2.   Kui IICB leiab, et liidu üksus ei ole käesolevat määrust või käesoleva määruse alusel esitatud suuniseid, soovitusi või üleskutseid tulemuslikult järginud, võib ta pärast asjaomasele liidu üksusele võimaluse andmist tähelepanekute esitamiseks ja ilma, et see piiraks asjaomase liidu üksuse sisemenetlusi, teha järgmist:

a)	edastada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud arvamuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva määruse rakendamisel täheldatud puudustele;

b)	anda pärast CERT-EUga konsulteerimist asjaomasele liidu üksusele suuniseid, tagamaks et selle raamistik, küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed, küberturvalisuse kava ja aruandlus oleksid kindlaksmääratud aja jooksul käesoleva määrusega kooskõlas;

c)	anda hoiatuse tuvastatud puuduste käsitlemiseks kindlaksmääratud aja jooksul, sealhulgas soovitused muuta asjaomase liidu üksuse poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmeid;

d)	esitada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud teate, kui punkti c kohaselt antud hoiatuses tuvastatud puudusi ei ole kindlaksmääratud aja jooksul piisavalt käsitletud;

e)	esitada i) soovituse viia läbi audit või ii) nõude, et auditi teeks kolmandast isikust audiitor;

f)	teavitada oma volituste piires kontrollikoda väidetavast nõuetele mittevastavusest, kui see on asjakohane;

g)	esitada kõigile liikmesriikidele ja liidu üksustele soovituse peatada ajutiselt asjaomasele liidu üksusele suunatud andmevood.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel piiratakse hoiatuse sihtrühma asjakohaselt, kui see on vajalik küberturvalisusriski tõttu.

Esimese lõigu kohaselt esitatud hoiatused ja soovitused suunatakse asjaomase liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile.

3.   Kui IICB on võtnud lõike 2 esimese lõigu punktide a–g kohaseid meetmeid, esitab asjaomane liidu üksus IICB tuvastatud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete üksikasjad. Liidu üksus esitab need üksikasjad IICBga kokku lepitud mõistliku aja jooksul.

4.   Kui IICB leiab, et liidu üksus rikub järjepidevalt käesolevat määrust, tingituna otseselt liidu ametniku või muu teenistuja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas kõrgeimal juhtimistasandil, nõuab IICB, et asjaomane liidu üksus võtaks asjakohased meetmed, sealhulgas nõuab, et üksus kaaluks distsiplinaarmeetmete võtmist kooskõlas personalieeskirjades sätestatud normide ja menetlustega ning muude kohaldatavate normide ja menetlustega. Selleks edastab IICB asjaomasele liidu üksusele vajaliku teabe.

5.   Kui liidu üksus teatab, et ta ei suuda artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kinni pidada, võib IICB anda igakülgselt põhjendatud juhtudel ja liidu üksuse suurust arvesse võttes loa tähtaegu pikendada.

1.   Intsidenti käsitatakse olulisena, kui:

a)	see on põhjustanud või võib põhjustada tõsiseid häireid asjaomase liidu üksuse toimimises või rahalist kahju sellele üksusele;

b)	see on mõjutanud või võib mõjutada teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid, põhjustades märkimisväärset materiaalset või mittemateriaalset kahju.

2.   Liidu üksused esitavad CERT-EU-le:

a)	põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist varajase hoiatuse, milles asjakohasel juhul märgitakse, et olulise intsidendi põhjuseks on eeldatavasti ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus või et sellel võib olla üksuseülene või piiriülene mõju;

b)

põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 72 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist intsidenditeate, millega asjakohasel juhul ajakohastatakse punktis a osutatud teavet ning antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule ning võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele;

c)	CERT-EU taotlusel vahearuande vaatlusaluste asjade seisu kohta;

d)

hiljemalt üks kuu pärast punkti b kohase intsidenditeate edastamist lõpparuande, mis sisaldab järgmist: i) intsidendi, sealhulgas selle raskusastme ja mõju üksikasjalik kirjeldus; ii) intsidendi tõenäoliselt põhjustanud ohu liik või algpõhjus; iii) kohaldatud ja kohaldamisel olevad leevendusmeetmed; iv) asjakohasel juhul intsidendi piiriülene või üksuseülene mõju;

e)	kui intsident punktis d osutatud lõpparuande esitamise ajal veel kestab, hetkeseisu kajastava eduaruande ja ühe kuu jooksul pärast intsidendi käsitlemist üksuste poolt lõpparuande.

3.   Liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus ta asub, olulise intsidendi ilmnemisest.

4.   Liidu üksused esitavad muu hulgas mis tahes teabe, mis võimaldab CERT-EU-l teha kindlaks sellest olulisest intsidendist lähtuva üksuseülese mõju, vastuvõtvale liikmesriigile avalduva mõju või piiriülese mõju. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei suurene teavitava üksuse vastutus üksnes teavitamise tõttu.

5.   Kui see on kohaldatav, teavitavad liidu üksused mõjutatud võrgu- ja infosüsteemide või muude selliste IKT-keskkonna komponentide kasutajaid, mida oluline intsident või oluline küberoht võib mõjutada, ja kes peavad asjakohasel juhul võtma leevendusmeetmeid, põhjendamatu viivituseta meetmetest või parandusmeetmetest, mida nad saavad sellele intsidendile või ohule reageerimiseks võtta. Kui see on asjakohane, teavitavad liidu üksused kõnealuseid kasutajaid ka olulisest küberohust endast.

6.   Kui oluline intsident või oluline küberoht mõjutab võrgu- ja infosüsteemi või liidu üksuse IKT-keskkonna sellist komponenti, mis on teadlikult ühendatud mõne teise liidu üksuse IKT-keskkonnaga, väljastab CERT-EU asjakohase küberturvalisuse hoiatuse.

7.   Liidu üksused esitavad CERT-EU taotlusel CERT-EU-le põhjendamatu viivituseta digitaalse teabe, mis on tekkinud nende vastavate intsidentidega seotud elektrooniliste seadmete kasutamisel. CERT-EU võib esitada täiendavaid üksikasju sellise teabe liigi kohta, mida ta vajab olukorrateadlikkuse ja intsidentidele reageerimise jaoks.

8.   CERT-EU esitab IICB-le, ENISA-le, EU INTCENile ja CSIRTide võrgustikule iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümitud ja koondatud andmeid oluliste intsidentide, intsidentide, küberohtude, ohuolukordade ja nõrkuste kohta vastavalt artiklile 20 ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teatatud oluliste intsidentide kohta. Koondaruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta järel vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

9.   Hiljemalt 8. juuliks 2024 annab IICB välja suunised või soovitused, milles täpsustatakse käesoleva artikli alusel aruandmise täiendavad üksikasjad, vorming ja sisu. Selliste suuniste või soovituste koostamisel võtab IICB arvesse kõiki direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõike 11 kohaselt vastu võetud rakendusakte, milles täpsustatakse teavituse teabeliik, vorming ja esitamise kord. CERT-EU levitab asjakohaseid tehnilisi üksikasju, et liidu üksused saaksid tegeleda ennetava tuvastamise, intsidentidele reageerimise või leevendusmeetmetega.

10.   Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustused ei laiene

a)	ELi salastatud teabele;

b)	teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.