keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1.   Iga liidu üksus võtab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 8. septembriks 2025 oma kõrgeima juhtimistasandi järelevalve all asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida raamistiku alusel kindlaks tehtud küberturvalisusriske ning hoida ära või minimeerida intsidentide mõju. Kõnealuste meetmetega tagatakse kogu IKT-keskkonnas võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase, mis vastab asjakohastele küberturvalisusriskidele, võttes arvesse tehnika taset, ja kui see on kohaldatav, asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Kõnealuste meetmete proportsionaalsuse hindamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu üksuse küberturvalisusriskidele avatuse määra, tema suurust ning intsidentide esinemise tõenäosust ja nende raskust, sealhulgas nende ühiskondlikku, majanduslikku ja institutsioonidevahelist mõju.

2.   Liidu üksused käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamisel vähemalt järgmisi valdkondi:

a)	küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas artiklis 6 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed;

b)	küberturvalisuse riskide analüüsi ja infosüsteemide turvalisuse põhimõtted;

c)	pilvandmetöötlusteenuste kasutamisega seotud põhimõtete eesmärgid;

d)	asjakohasel juhul küberturvalisuse audit, mis võib hõlmata küberturvalisuse riskide, nõrkuste ja küberohtude hindamist, ning läbistustestimine, mida teeb korrapäraselt usaldusväärne erasektori teenuseosutaja;

e)	punktis d osutatud küberturvalisuse audititest tulenevate soovituste rakendamine küberturvalisuse ja põhimõtete ajakohastamise kaudu;

f)	küberturvalisuse korraldamine, sealhulgas ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramine;

g)	varade haldamine, sealhulgas IKT-varade inventeerimine ja IKT-võrgu kaardistamine;

h)	personali turvalisus ja juurdepääsu kontroll;

i)	tegevuse turvalisus;

j)	teabeedastuse turvalisus;

k)	süsteemide soetamine, arendamine ja hooldamine, sealhulgas nõrkuste käsitlemise ja avalikustamise põhimõtted;

l)	võimaluse korral lähtekoodi läbipaistvuse põhimõtted;

m)	tarneahela turvalisus, sealhulgas turvalisusega seotud aspektid iga liidu üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate vahelistes suhetes;

n)	intsidentide käsitlemine ja koostöö CERT-EUga, näiteks pidev turvalisuse seire ja logipidamine;

o)	talitluspidevuse juhtimine, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning kriisiohje, ning

p)	küberturvalisuse alase õppe, oskuste, teadlikkuse suurendamise, õppuste ja koolitusega seotud programmide edendamine ja arendamine.

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel võtavad liidu üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale omaseid nõrkusi ning oma tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda.

3.   Liidu üksused võtavad vähemalt järgmisi küberturvalisuse riskijuhtimiserimeetmeid:

a)	kaugtöö võimaldamise ja jätkamise tehniline kord;

b)	konkreetsed sammud usaldamatuse põhimõtete järgimiseks;

c)	võrgu- ja infosüsteemides mitmikautentimise kohustuslik kasutamine;

d)	krüptograafia ja krüpteerimise, eelkõige otspunktkrüpteerimise ja turvalise digiallkirjastamise kasutamine;

e)	asjakohasel juhul turvalise hääl-, video- ja tekstiside ning turvaliste hädaolukorra sidesüsteemide kasutamine liidu üksuses;

f)	ennetavad meetmed paha- ja nuhkvara tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)	tarkvara tarneahela turvalisuse tagamine tarkvara arendamise ja hindamise turvalisuse kriteeriumide abil;

h)	selliste küberturvalisuse alaste koolitusprogrammide koostamine ja vastuvõtmine, mis on vastavuses ülesannetega, mis on antud käesoleva määruse tulemusliku rakendamise tagamise eest vastutavale liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile ja töötajatele, ja neilt eeldatava suutlikkusega;

i)	töötajate korrapärane koolitamine küberturvalisuse teemal;

j)	liidu üksuste omavahelise ühendatuse riskianalüüsides osalemine, kui see on asjakohane;

k)

hankereeglite tõhustamine, et toetada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset järgmiste vahenditega: i) selliste lepinguliste tõkete kõrvaldamine, mis piiravad IKT-teenuste osutajate võimalust jagada CERT-EUga teavet intsidentide, nõrkuste ja küberohtude kohta; ii) lepingulised kohustused teatada intsidentidest, nõrkustest ja küberohtudest ning luua asjakohased intsidentidele reageerimise ja nende seire mehhanismid.

1.   CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.

2.   CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.

3.   CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:

a)	toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega;

b)	pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“);

c)	hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18;

d)	juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega;

e)	aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust;

f)	koordineerib tõsiste intsidentide haldamist;

g)	tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1;

h)	tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise.

Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

4.   CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:

a)	valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul;

b)	operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas;

c)	küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus;

d)	kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet.

5.   CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6.   CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):

a)	muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire;

b)	teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul;

c)	taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi;

d)	teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul.

Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.

7.   CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.

8.   CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.

9.   CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

10.   CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.

11.   CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.

12.   CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.

1.   Pärast kahe kolmandiku IICB liikmete heakskiidu saamist nimetab komisjon ametisse CERT-EU juhi. IICBga konsulteeritakse kõigis ametisse nimetamise menetluse etappides, eeskätt vaba ametikoha teadete koostamise, avalduste läbivaatamise ja selle ametikohaga seotud valikukomisjonide ametisse nimetamise käigus. Kogu valikumenetluse jooksul, sealhulgas lõpliku nimekirja koostamisel kandidaatidest, kelle hulgast CERT-EU juht ametisse nimetatakse, tagatakse esitatud taotlusi arvesse võttes sugude õiglane esindatus.

2.   CERT-EU juht vastutab CERT-EU sujuva toimimise eest, tegutsedes oma pädevusvaldkonna piires ja IICB juhtimisel. CERT-EU juht annab korrapäraselt aru IICB juhatajale ja esitab IICB-le ad hoc aruandeid, kui IICB on seda taotlenud.

3.   CERT-EU juht aitab vastutaval volitatud eelarvevahendite käsutajal koostada iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sh kontrollide tulemusi, ning mis koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) artikli 74 lõikele 9, ning ta annab volitatud eelarvevahendite käsutajale korrapäraselt aru nende meetmete rakendamisest, millega seoses volitused CERT-EU juhile delegeeriti.

4.   CERT-EU juht töötab igal aastal välja oma tegevuse haldustulude ja -kulude finantskalkulatsiooni, iga-aastase tööprogrammi ettepaneku, CERT-EU teenuste kataloogi ettepaneku, CERT-EU teenuste kataloogi muudatuste ettepanekud, teenustaseme kokkulepete korra ettepanekud ning CERT-EU peamiste tulemusnäitajate ettepaneku, mille peab heaks kiitma IICB kooskõlas artikliga 11. CERT-EU teenuste kataloogi teenuste loendi läbivaatamisel võtab CERT-EU juht arvesse CERT-EU-le eraldatud vahendeid.

5.   CERT-EU juht esitab vähemalt kord aastas IICB-le ja IICB juhatajale aruanded CERT-EU tulemuslikkuse ja tegevuse kohta aruandeperioodil, sealhulgas eelarve täitmise, teenustaseme kokkulepete ja sõlmitud kirjalike lepingute, samalaadsete asutuste ja partneritega tehtava koostöö ning töötajate lähetuste kohta, sh artiklis 11 osutatud aruanded. Need aruanded sisaldavad järgmise perioodi tööprogrammi, tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sh seoses personaliga, CERT-EU teenuste kataloogi kavandatud ajakohastamisi ning hinnangut selle kohta, kuidas sellised ajakohastamised võivad eeldatavalt mõjutada rahalisi ja inimressursse.

1.   CERT-EU integreeritakse komisjoni ühe peadirektoraadi haldusstruktuuri, et kasutada ära komisjoni haldus- ja finantsjuhtimis- ning raamatupidamisalaste tugistruktuuride eeliseid, kuid samal ajal säilitatakse selle staatus autonoomse institutsioonidevahelise teenuseosutajana kõigile liidu üksustele. Komisjon teavitab IICBd CERT-EU halduslikust asukohast ja selle mis tahes muudatustest. Komisjon vaatab CERT-EUga seotud halduskokkulepped korrapäraselt ja igal juhul enne ELi toimimise lepingu artikli 312 kohase mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamist läbi, et võimaldada asjakohaste meetmete võtmist. Läbivaatamine käsitleb ka võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

2.   Haldus- ja finantsmenetluste kohaldamisel tegutseb CERT-EU juht komisjoni alluvuses ja IICB järelevalve all.

3.   CERT-EU ülesandeid ja tegevusi, sh teenuseid, mida CERT-EU osutab artikli 13 lõigete 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 14 lõike 1 alusel liidu üksustele, mille tegevust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Euroopa avalik haldus“, rahastatakse komisjoni eelarve eraldi eelarverealt. CERT-EU-le ettenähtud ametikohti täpsustatakse komisjoni ametikohtade loetelu joonealuses märkuses.

4.   Muud kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu üksused teevad CERT-EU-le igal aastal rahalise eraldise teenuste eest, mida CERT-EU osutab vastavalt nimetatud lõikele. Eraldised põhinevad orientiiridel, mille on andnud IICB ja milles iga liidu üksus ja CERT-EU on kokku leppinud teenustaseme kokkulepetes. Eraldised peavad moodustama õiglase ja proportsionaalse osa osutatud teenuste kogukuludest. Need kantakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eraldi eelarvereale sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 3 punktile c.

5.   Artikli 13 lõikes 6 määratletud teenustega seotud kulud katavad liidu üksused, kes CERT-EU teenuseid tarbivad. Tulu kantakse eelarvereale, millelt kulusid kaetakse.

1.   CERT-EU võib teha töövahendite ja meetodite, nt tehnika, taktika, menetluste ja heade tavade, ning küberohtude ja nõrkuste alast koostööd liidus asuvate teiste samalaadsete asutustega, v.a artiklis 17 osutatud asutused, kelle suhtes kehtivad liidu küberturvalisuse nõuded, sh sektoripõhiste samalaadsete asutustega. Igasuguseks koostööks selliste samalaadsete asutustega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi eelnevat IICB heakskiitu. Kui CERT-EU alustab sellise samalaadse asutusega koostööd, teavitab ta sellest kõiki asjaomaseid artikli 17 lõikes 1 osutatud samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus kõnealune samalaadne asutus asub. Kui see on kohaldatav ja asjakohane, reguleeritakse selline koostöö ja selle tingimused, sealhulgas seoses küberturvalisuse, andmekaitse ja teabe käitlemisega, konkreetsete konfidentsiaalsuskokkulepetega, näiteks lepingute või halduskokkulepetega. Konfidentsiaalsuskokkuleppeid ei pea IICB eelnevalt heaks kiitma, kuid neist tuleb IICB juhatajale teada anda. Kui tekib kiireloomuline ja otsene vajadus vahetada küberturvalisuse alast teavet liidu üksuste või mõne muu poole huvides, võib CERT-EU seda teha sellise üksuse kaasabil, kelle spetsiifiline pädevus, suutlikkus ja eksperditeadmised on põhjendatult vajalikud niisuguse kiireloomulise ja otsese vajaduse korral isegi juhul, kui CERT-EU-l ei ole selle üksusega konfidentsiaalsuskokkulepet. Sellisel juhul teavitab CERT-EU viivitamata IICB juhatajat ja annab IICB-le aru korrapäraste aruannete või kohtumiste kaudu.

2.   CERT-EU võib teha koostööd muude partneritega, näiteks äriettevõtjate, sealhulgas sektoripõhiste üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu väliste riiklike üksuste või üksikekspertidega, et koguda teavet üldiste või konkreetsete küberohtude, ohuolukordade, nõrkuste ja võimalike vastumeetmete kohta. Ulatuslikumaks koostööks selliste partneritega taotleb CERT-EU igal üksikjuhul eraldi IICB eelnevat heakskiitu.

3.   CERT-EU võib intsidendist mõjutatud liidu üksuse nõusolekul ja tingimusel, et asjaomase samalaadse asutuse või partneriga on sõlmitud mitteavalikustamise kokkulepe või leping, esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud samalaadsetele asutustele või partneritele konkreetse intsidendi kohta käivat teavet üksnes selle analüüsimisse panustamise eesmärgil.