Digital Governance Act 2022/0868 ET

1. Avaliku sektori asutused, kes on liikmesriigi õiguse alusel pädevad andma taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu mõnesse artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluvatele andmetele või sellise juurdepääsu andmisest keelduma, teevad artiklis 8 osutatud ühtse teabepunkti kaudu üldsusele kättesaadavaks sellise taaskasutamise lubamise tingimused ja taaskasutamise taotlemise korra. Taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andmiseks või sellest keeldumiseks, võivad neid aidata artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused on varustatud vajalike ressurssidega, mis vastavad käesolevale artiklile.

2. Taaskasutamise tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud andmekategooriate, taaskasutamise eesmärkide ja selliste andmete iseloomu seisukohast, mille taaskasutamine on lubatud. Kõnealuseid tingimusi ei kasutata konkurentsi piiramiseks.

3. Avaliku sektori asutused tagavad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega andmete kaitstuse säilimise. Need võivad hõlmata järgmiste nõuete kehtestamist:

andmete taaskasutamiseks antakse õigus vaid juhul, kui avaliku sektori asutus või pädev asutus on taaskasutamise taotluse saamisel taganud

i)	isikuandmete anonüümimise ning

ii)	konfidentsiaalse äriteabe, sealhulgas ärisaladuste või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu puhul on andmed muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit;

b)	andmetele juurdepääs ja nende taaskasutamine võrgu kaudu peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või kontrollib avaliku sektori asutus;

c)	kui kaugjuurdepääsu ei saa võimaldada kolmandate isikute õigusi ja huvisid ohtu seadmata, peab andmetele juurepääs ja nende taaskasutamine toimuma ruumides, kus asub turvaline töötlemiskeskkond, kooskõlas rangete turvastandarditega.

4. Lõike 3 punktide b ja c kohaselt lubatud taaskasutuse puhul kehtestavad avaliku sektori asutused tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse. Avaliku sektori asutus jätab endale õiguse andmekaitse tervikluse säilitamiseks kontrollida taaskasutaja tehtud andmetöötlustoimingute protsessi, vahendeid ja kõiki tulemusi ning õiguse keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave seab ohtu kolmandate isikute õigused ja huvid. Otsus keelata tulemuste kasutamine peab olema taaskasutaja jaoks arusaadav ja läbipaistev.

5. Kui liikmesriigi õigus ei näe ette konkreetseid kaitsemeetmeid seoses artiklis 3 lõikes 1 osutatud andmete taaskasutamise puhul kohaldatavate konfidentsiaalsuskohustustega, siis seab avaliku sektori asutus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud andmete taaskasutamise tingimuseks, et taaskasutaja peab järgima konfidentsiaalsuskohustust, millega keelatakse sellise kolmandate isikute õigusi ja huve ohustava teabe avalikustamine, mille taaskasutaja võib olla saanud hoolimata kehtestatud kaitsemeetmetest. Taaskasutajatel on keelatud tagasituvastada andmesubjekte, kellega andmed on seotud, ning nad võtavad tehnilisi ja operatiivmeetmeid, et tagasituvastust vältida ja teavitada avaliku sektori asutust kõigist andmetega seotud rikkumistest, mille tulemusena asjaomased andmesubjektid tagasituvastatakse. Isikustamata andmete loata taaskasutamise puhul teavitab taaskasutaja viivituseta, vajaduse korral avaliku sektori asutuse abil, juriidilisi isikuid, kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada.

6. Kui ei ole võimalik lubada andmete taaskasutamist kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustustega ja puudub õiguslik alus andmete edastamiseks määruse (EL) 2016/679 alusel, siis teeb avaliku sektori asutus liidu ja liikmesriigi õigusele vastavalt kõik endast oleneva, et osutada abi võimalikele taaskasutajatele selliste andmesubjektide nõusoleku või andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib mõjutada, kui see on võimalik ilma, et sellest tuleneks ebaproportsionaalne koormus avaliku sektori asutusele. Kui avaliku sektori asutus osutab sellist abi, võivad teda aidata artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

7. Andmete taaskasutamist lubatakse üksnes kooskõlas intellektuaalomandi õigustega. Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada andmete taaskasutamist või piirata taaskasutamist rohkem kui see on võimalik käesoleva määruse sätete kohaselt.

8. Kui taotletavaid andmeid käsitatakse ärilist või statistilist konfidentsiaalsust käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt konfidentsiaalsena, siis tagavad avaliku sektori asutused, et taaskasutamise lubamise tulemusena ei avalikustata konfidentsiaalseid andmeid, välja arvatud juhul, kui selline taaskasutamine on lubatud lõike 6 kohaselt.

9. Kui taaskasutaja kavatseb edastada artikli 3 lõikes 1 sätestatud alustel kaitstud isikustamata andmeid kolmandasse riiki, siis teavitab ta avaliku sektori asutust oma kavatsusest edastada selline teave ja sellise edastamise eesmärgist selle teabe taaskasutamise taotlemise ajal. Käesoleva artikli lõike 6 kohase taaskasutamise puhul teavitab taaskasutaja, vajaduse korral avaliku sektori asutuse abil, juriidilist isikut, kelle õigusi ja huve taaskasutamine võib mõjutada, kõnealusest kavatsusest, eesmärgist ja asjakohastest kaitsemeetmetest. Avaliku sektori asutus lubab taaskasutamist üksnes juhul, kui juriidiline isik annab edastamiseks loa.

10. Avaliku sektori asutused edastavad isikustamata konfidentsiaalseid või intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmeid taaskasutajale, kes kavatseb edastada need andmed kolmandasse riiki, mis ei kuulu lõike 12 kohaselt kindlaks määratud riikide hulka, üksnes juhul, kui taaskasutaja võtab lepingulise kohustuse:

a)	täita lõigete 7 ja 8 alusel kehtestatud kohustusi isegi pärast seda, kui andmed on kolmandasse riiki edastatud, ning

b)	tunnistada andmeid edastava avaliku sektori asutuse liikmesriigi kohtute või erikohtute pädevust mis tahes vaidluse puhul seoses lõigete 7 ja 8 järgimisega.

11. Avaliku sektori asutused annavad vajaduse korral ja oma võimete piires taaskasutajatele suuniseid ja abi seoses käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kohustuste täitmisega.

Avaliku sektori asutuste ja taaskasutajate abistamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse standardsed lepingutingimused käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kohustuste täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

12. Kui seda õigustab märkimisväärne arv taotlusi kogu liidus seoses isikustamata andmete taaskasutamisega teatavates kolmandates riikides, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalve- ning täitmise tagamise kord vastab järgmistele tingimustele:

a)	see tagab intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitse viisil, mis on sisuliselt samaväärne liidu õiguse kohaselt tagatud kaitsega;

b)	seda kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt ning

c)	sellega on ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

13. Konkreetsete liidu seadusandlike aktidega võidakse lugeda teatavad avaliku sektori asutuste valduses olevad isikustamata andmete kategooriad käesoleva artikli kohaldamisel väga tundlikeks, kui nende edastamine kolmandatesse riikidesse võib seada ohtu liidu avaliku poliitika eesmärgid (näiteks ohutuse ja rahvatervise) või põhjustada isikustamata ja anonüümitud andmete tagasituvastuse riski. Kui selline õigusakt vastu võetakse, võtab komisjon kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades eritingimused, mis kehtivad selliste andmete kolmandatesse riikidesse edastamise puhul.

Need eritingimused lähtuvad konkreetses liidu seadusandlikus aktis kindlaks määratud isikustamata andmete kategooriate iseloomust ja põhjustest, miks neid kategooriaid loetakse väga tundlikeks, võttes arvesse anonüümitud isikustamata andmete tagasituvastuse riske. Nad on mittediskrimineerivad ja piirduvad sellega, mis on vajalik selles aktis kindlaks määratud liidu avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Kui esimeses lõigus osutatud konkreetsete liidu seadusandlike aktidega seda nõutakse, siis võivad sellised eritingimused hõlmata edastamise suhtes kohaldatavaid tingimusi või sellega seotud tehnilist korda, piiranguid seoses andmete taaskasutamisega kolmandates riikides või isikute kategooriatega, kellel on õigus selliseid andmeid kolmandatesse riikidesse edastada, või erandjuhtudel piiranguid seoses kolmandatesse riikidesse edastamisega.

14. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud õigus isikustamata andmeid taaskasutada, võib andmeid edastada ainult neisse kolmandatesse riikidesse, mille puhul on täidetud lõigetes 10, 12 ja 13 sätestatud tingimused.

Artikkel 6

Tasud

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise eest.

2. Lõike 1 kohaselt võetav tasu peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning see ei tohi piirata konkurentsi.

3. Avaliku sektori asutused tagavad, et tasusid saab maksta ka internetis, kasutades laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et kedagi diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, makseinstrumendi väljastamise koha või maksekonto asukoha põhjal liidus.

4. Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, võtavad nad meetmeid, et pakkuda stiimuleid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel, näiteks teadusuuringuteks, ning VKEde ja idufirmade poolt kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellega seoses võivad avaliku sektori asutused teha andmed kättesaadavaks ka väiksema tasu eest või tasuta, eelkõige VKEdele ja idufirmadele ning kodanikuühendustele ja haridusasutustele. Selleks võivad avaliku sektori asutused koostada loendi selliste taaskasutajate kategooriatest, kellele andmed tehakse kättesaadavaks väiksema tasu eest või tasuta. Loend ja selle koostamise kriteeriumid avalikustatakse.

5. Tasud tulenevad kuludest, mis on seotud artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, ja piirduvad vajalike kuludega seoses:

a)	andmete reprodutseerimise, esitamise ja levitamisega,

b)	õiguste saamise,

c)	anonüümimise või muude kuludega, mis tulenevad isikuandmete ja äriliselt konfidentsiaalsete andmete ettevalmistamisest artikli 5 lõike 3 kohaselt,

d)	turvalise töötlemiskeskkonna hooldusega,

e)	avaliku sektori välistelt kolmandatelt isikutelt käesoleva peatüki kohaselt taaskasutamise lubamise õiguse omandamisega ning

f)	taaskasutajate abistamisega selliste andmesubjektide nõusoleku ja andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huve võib kõnealune taaskasutamine mõjutada.

6. Liikmesriigid peavad kehtestama tasude arvutamise kriteeriumid ja metoodika ning need tuleb avaldada. Avaliku sektori asutus avaldab kulude põhikategooriate ja kulude jaotamisel kasutatud reeglite kirjelduse.

Artikkel 14

Järelevalve nõuete täitmise üle

1. Andmevahenduse pädev asutus jälgib ja kontrollib andmevahendusteenuse osutajate käesoleva peatüki nõuete täitmist. Andmevahenduse pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste andmevahendusteenuse osutajate nõuetelevastavust füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2. Andmevahenduse pädevatel asutusel on õigus nõuda andmevahendusteenuse osutajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt igasugust teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3. Kui andmevahenduse pädev asutus leiab, et andmevahendusteenuse osutaja ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta andmevahendusteenuse osutajat neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teate saamist oma seisukohad.

4. Andmevahenduse pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks mõistliku aja jooksul või tõsise rikkumise korral kohe, ning ta võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on tagada nõuete täitmine. Sellega seoses on andmevahenduse pädevatel asutustel vajaduse korral õigus:

a)	kehtestada haldusmenetluses hoiatavad rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi karistusmakseid ning tagasiulatava jõuga karistusmakseid, algatada kohtumenetlus trahvide kehtestamiseks, või teha mõlemat;

b)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise alustamise edasilükkamist või andmevahendusteenuse osutamise peatamist, kuni teenuseosutaja on teinud oma tingimustes andmevahenduse pädeva asutuse nõutud muudatused, või

c)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise lõpetamist tõsise või korduva rikkumise korral, mida ei ole kõrvaldatud, kuigi selle kohta on esitatud eelnev teatis kooskõlas lõikega 3.

Kui andmevahenduse pädev asutus on andnud korralduse andmevahendusteenuse osutamise lõpetamiseks, taotleb ta komisjonilt sellise andmevahendusteenuse osutaja eemaldamist andmevahendusteenuse osutajate registrist vastavalt esimese lõike punktile c.

Kui andmevahendusteenuse osutaja rikkumised kõrvaldab, esitab kõnealune andmevahendusteenuste osutaja andmevahenduse pädevale asutusele uue teatise. Andmevahenduse pädev asutus teavitab kõigist uutest kordusteatistest komisjoni.

5. Kui andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, ei määra seaduslikku esindajat või kui seaduslik esindaja ei esita andmevahenduse pädeva asutuse nõudmisel vajalikku teavet, mis tõendab põhjalikult käesoleva määruse nõuete täitmist, on andmevahenduse pädeval asutusel õigus nõuda andmevahendusteenuste osutamise alustamise edasilükkamist või peatamist kuni seadusliku esindaja määramiseni või vajaliku teabe esitamiseni.

6. Andmevahenduse pädevad asutused teavitavad viivitamata asjaomast andmevahendusteenuse osutajat lõigete 4 ja 5 kohaselt võetud meetmetest ja nende võtmise aluseks olevatest põhjustest ning asjaomaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikest meetmetest ning määravad kindlaks mõistliku ajavahemiku, mis ei ole pikem kui 30 päeva, mille jooksul andmevahendusteenuse osutaja peab nimetatud meetmeid järgima.

7. Kui andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta osutab teenuseid teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata andmevahenduse pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus taotleb abi andmevahenduse pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmevahenduse pädev asutus annab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 16

Andmealtruismi riiklik kord

Liikmesriigid võivad andmealtruismi hõlbustamiseks võtta korralduslikke või tehnilisi meetmeid või mõlemaid. Selle toetamiseks võivad liikmesriigid luua andmealtruismi riikliku poliitika. Nimetatud riikliku poliitikaga võidakse eelkõige abistada andmesubjekte nendega seotud ja avaliku sektori asutuste valduses olevate isikuandmete vabatahtlikult kättesaadavaks tegemisel andmealtruismi eesmärgil ning määrata kindlaks, millist vajalikku teavet tuleb anda andmesubjektidele neid puudutavate andmete üldist huvi pakkuvaks taaskasutamiseks.

Kui liikmesriik sellise riikliku poliitika välja töötab, teavitab ta sellest komisjoni.

Artikkel 24

Järelevalve

1. Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused seiravad ja kontrollivad tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist. Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide poolset nõuete täitmist füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2. Andmealtruismiorganisatsioone registreerivatel pädevatel asutusel on volitused nõuda tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidelt teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesoleva peatüki nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3. Kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus leiab, et tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul oma seisukohad peale teavituse saamist.

4. Andmealtruismiorganisatsioone registreerival pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks kohe või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab täitmise tagamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmed.

5. Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesoleva peatüki nõuet ka pärast seda, kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus on teda lõike 3 kohaselt teavitanud, siis nimetatud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon:

a)	kaotab õiguse kasutada kirjalikus ja suulises suhtluses märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“;

b)	kustutatakse asjaomasest tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust riiklikust registrist ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust liidu registrist.

Andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks pädev asutus avaldab kõik esimese lõigu punkti a kohased otsused, millega tunnistatakse kehtetuks õigus kasutada märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“.

6. Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta tegutseb teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata asjaomaste andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete eesmärgil ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus taotleb abi teise liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreerivaltpädevalt asutuselt, esitab ta põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus saadab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 25

Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm

1. Selleks et hõlbustada andmete kogumist andmealtruismi alusel, võtab komisjon pärast Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteerimist, Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid arvesse võttes ja asjaomaseid sidusrühmi nõuetekohaselt kaasates vastu rakendusaktid, et kehtestada ja välja töötada Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm. Vorm võimaldab saada nõusoleku või loa kõigis liikmesriikides ühtses vormis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormis kasutatakse moodulipõhist lähenemisviisi, mis võimaldab kohandamist konkreetsete sektorite ja eri otstarvete jaoks.

3. Isikuandmete esitamise korral tagatakse Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormiga, et andmesubjektidel on võimalik anda ja võtta tagasi nõusolek seoses konkreetse andmetöötlustoiminguga vastavalt määruse (EL) 2016/679 nõuetele.

4. Vorm on kättesaadaval viisil, mis võimaldab paberil väljatrükki ja on kergesti mõistetav, ning elektroonilisel, masinloetaval kujul.

V PEATÜKK

Pädevad asutused ja menetlussätted

Artikkel 30

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ülesanded

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogul on järgmised ülesanded:

a)	nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel artikli 7 lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutuste ja pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisel;

b)	nõustada ja abistada komisjoni andmealtruismi ühtse tava väljatöötamisel kogu liidus;

nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide suhtes kehtivate nõuete kohaldamisel;

nõustada ja abistada komisjoni sidusate suuniste väljatöötamisel selle kohta, kuidas käesoleva määruse kontekstis kõige paremini kaitsta isikustamata tundlikku äriteavet, eelkõige ärisaladusi, aga ka isikustamata andmeid, mille sisu on kaitstud intellektuaalomandi õigustega ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib tekitada intellektuaalomandi varguse või tööstusspionaaži ohu;

e)	nõustada ja abistada komisjoni järjepidevate suuniste väljatöötamisel küberturvalisuse nõuete kohta andmete vahetamisel ja säilitamisel;

nõustada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, järgmistes küsimustes: selliste sektoriüleste standardite prioriseerimine, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks tekkivate ühtsete Euroopa andmeruumide vahel, parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriteüleseid standardeid ja tavasid;

abistada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, siseturu killustumise ja siseturu andmemajanduse käsitlemisel, tõhustades andmete piiriülest, sektoritevahelist koostalitlusvõimet ning eri sektorite ja valdkondade vahelisi andmejagamisteenuseid, tuginedes kehtivatele Euroopa, rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, muu hulgas eesmärgiga ergutada ühtsete Euroopa andmeruumide loomist;

teha ettepanekuid ühtsete Euroopa andmeruumide suuniste kohta, eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõimelised raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks; sellistes ühistes standardites ja tavades võetakse arvesse kehtivaid standardeid, järgitakse konkurentsieeskirju ja tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs kõigile osalejatele, et hõlbustada andmete jagamist liidus ning kasutada olemasolevate ja tulevaste andmeruumide potentsiaali, käsitledes muu hulgas järgmist:

sektoriülesed standardid, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks ning parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriüleseid standardeid ja tavasid;

ii)	nõuded turule sisenemise tõkete kõrvaldamiseks ja sõltuvuse vältimiseks, et tagada aus konkurents ja koostalitlusvõime;

iii)	piisav kaitse õiguspärasele andmete edastamisele kolmandatele riikidele, sealhulgas kaitsemeetmed liidu õigusega keelatud andmeedastamiste vastu;

iv)	asjaomaste sidusrühmade piisav ja mittediskrimineeriv esindatus ühtsete Euroopa andmeruumide haldamisel;

v)	liidu õigusega kooskõlas olevate küberturvalisuse nõuete järgimine;

i)	hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ühtlustatud tingimuste kehtestamisel siseturu avaliku sektori asutustes säilitatavate artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmete kategooriate taaskasutamise lubamiseks;

hõlbustada andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse arendamise ja teabevahetuse abil, eelkõige luues viisid tõhusaks teabevahetuseks seoses andmevahendusteenuse osutajate suhtes kehtiva teavitamiskorra ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise ja järelevalvega, sealhulgas seoses tasude või karistuste kehtestamise koordineerimisega, ning hõlbustab andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd rahvusvahelise juurdepääsu ja andmete edastamise valdkonnas;

k)	nõustada ja abistada komisjoni selle hindamisel, kas tuleks vastu võtta artikli 5 lõigetes 11 ja 12 osutatud rakendusaktid;

l)	nõustada ja abistada komisjoni artikli 25 lõike 1 kohase Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamisel;

m)	nõustada ja abistada komisjoni isikustamata andmeid käsitleva rahvusvahelise regulatiivse keskkonna, sealhulgas standardimise parandamisel.

VII PEATÜKK

Rahvusvaheline juurdepääs ja edastamine

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 13 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. juunist 2022.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 13 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 13 või artikli 22 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

whereas

keyboard_tab Digital Governance Act 2022/0868 ET

Digital Governance Act 2022/0868 ET