Digital Governance Act 2022/0868 ET

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne väljendus ja selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

„taaskasutamine“ – avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kasutamine füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks andmed avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline andmevahetus puhtalt nende avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

5)	„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

6)	„luba“ – andmekasutajatele isikustamata andmete kasutamise õiguse andmine;

7)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

„andmevaldaja“ – juriidiline isik, sealhulgas avaliku sektori asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, või füüsiline isik, kes ei ole konkreetsete andmete puhul andmesubjekt ning kellel on liidu või liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt õigus anda juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele või õigus neid andmeid jagada;

9)	„andmekasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduslik juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele ja kellel on õigus, sealhulgas isikuandmete puhul määruse (EL) 2016/679 kohaselt, kasutada kõnealuseid andmeid ärilisel või mitteärilisel eesmärgil;

10)

„andmete jagamine“ – andmete andmesubjekti või andmevaldaja poolt andmekasutaja käsutusse andmine, et selliseid andmeid saaks kasutada vabatahtlike kokkulepete alusel või liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ühiselt või individuaalselt kas otse või vahendaja kaudu, näiteks avatud litsentsi või ärilitsentsi alusel tasu eest või tasuta;

11)

„andmevahendusteenus“ – teenus, mille eesmärk on luua tehniliste, õiguslike või muude vahendite abil ärisuhted andmete jagamiseks määramata arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel, sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses isikuandmetega, välja arvatud vähemalt:

a)	teenused, mille kaudu saadakse andmeid andmevaldajatelt ja koondatakse, rikastatakse või muundatakse andmeid neile olulise väärtuse lisamise eesmärgil ning litsentsitakse saadud andmete kasutamine andmekasutajatele, loomata ärisuhet andmevaldajate ja andmekasutajate vahel;

b)	teenused, mille puhul keskendutakse autoriõigusega kaitstud sisu vahendamisele;

teenused, mida kasutab vaid üks andmevaldaja, et kõnealuse andmevaldaja vallatavaid andmeid saaks kasutada, või mida kasutavad suletud grupina mitu juriidilist isikut, sealhulgas tarnija- või kliendisuhted või lepingupõhine koostöö, eelkõige sellised teenused, mille peamine eesmärk on tagada asjade internetiga ühendatud seadmete ja objektide toimimine;

d)	avaliku sektori asutuste pakutavad andmete jagamise teenused, mille eesmärk ei ole luua ärisuhteid;

12)	„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 2 või isikustamata andmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1807 artikli 3 punktis 2;

13)	„juurdepääs“ – andmete kasutamine kooskõlas konkreetsete tehniliste, õiguslike või korralduslike nõuetega, ilma et see tähendaks ilmtingimata andmete edastamist või allalaadimist;

14)	„peamine tegevuskoht“ – juriidilise isiku puhul tema juhatuse asukoht liidus;

15)

„andmekooperatiivide teenused“ – andmevahendusteenused, mida pakutakse organisatsioonilise struktuuri kaudu, mille moodustavad andmesubjektid, üksikettevõtjad või VKEd, kes on kõnealuse struktuuri liikmed, ning mille peamised eesmärgid on toetada oma liikmeid nende õiguste kasutamisel seoses teatavate andmetega, sealhulgas teadlike valikute tegemisel enne, kui nad annavad nõusoleku andmete töötlemiseks, vahetada seisukohti andmetöötluse selliste eesmärkide ja tingimuste üle, mis esindaksid kõige paremini nende liikmete huve seoses nende andmetega, ja pidada läbirääkimisi liikmete nimel andmetöötluse tingimuste üle enne loa andmist isikustamata andmete töötlemiseks või enne nõusoleku andmist isikuandmete töötlemiseks;

16)

„andmealtruism“ – andmete vabatahtlik jagamine, mis põhineb andmesubjektide nõusolekul, et nende kohta käivaid isikuandmeid töödeldakse, või andmevaldajate loal kasutada nende isikustamata andmeid liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärgil, kui see on kohaldatav, näiteks tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse, liikuvuse parandamise, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise, hõlbustamise, avalike teenuste osutamise parandamise, avaliku poliitika kujundamise või üldhuviga seotud teadusuuringute eesmärgil, soovimata või saamata selle eest tasu, mis ületab nende andmete kättesaadavaks tegemise tulemusena neile tekkinud kuludega seotud kompensatsiooni;

17)	„avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlikud ja kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused;

18)

„avalik-õiguslik isik“ – isik, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ega tegele tööstuse või kaubandusega;

b)	see on juriidiline isik;

seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud või selle juhtimine toimub kõnealuste omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute järelevalve all või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud;

19)

„riigi osalusega äriühing“ – igasugune ettevõtja, kelle suhtes avaliku sektori asutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel; käesoleva määratluse kohaldamisel eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt:

a)	omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;

b)	omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;

c)	võivad nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

20)

„turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, näiteks määrusele (EL) 2016/679, eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlemistoiminguid, mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks;

21)

„seaduslik esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on spetsiaalselt määratud tegutsema väljaspool liitu asuva andmevahendusteenuse osutaja või sellise üksuse nimel, kes kogub üldhuvi eesmärgil füüsiliste või juriidiliste isikute poolt andmealtruismi raames kättesaadavaks tehtud andmeid, ning kelle poole andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused võivad pöörduda lisaks andmevahendusteenuse osutajale või üksusele või nende asemel seoses käesoleva määruse kohaste kohustustega, sealhulgas selleks, et algatada väljaspool liitu asuva õigusnorme eirava andmevahendusteenuse osutaja või üksuse suhtes menetlus õigusnormide täitmise tagamiseks.

II PEATÜKK

Avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamine

Artikkel 11

Andmevahendusteenuse osutajate teatised

1. Kõik andmevahendusteenuse osutajad, kes kavatsevad osutada artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, esitavad teatise andmevahenduse pädevale asutusele.

2. Ilma et see piiraks piiriüleseid kahju hüvitamise hagisid ja vastavaid menetlusi reguleeriva liidu õiguse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel rohkem kui ühes liikmesriigis asuv andmevahendusteenuse osutaja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht.

3. Andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, kuid kes osutab liidus artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, määrab seadusliku esindaja ühes neist liikmesriikidest, kus ta nimetatud teenuseid osutab.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab andmevahendusteenuse osutaja seaduslikule esindajale volitused, et tema poole saavad lisaks teenuseosutajale või tema asemel pöörduda andmevahenduse pädevad asutused või andmesubjektid ja andmevaldajad kõigis osutatavate andmevahendusteenustega seotud küsimustes. Seaduslik esindaja teeb andmevahenduse pädevate asutustega koostööd ja tõendab andmevahenduse pädevatele asutustele taotluse korral põhjalikult teenuseosutaja poolt käesoleva määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.

Andmevahendusteenuse osutaja loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht. Seadusliku esindaja määramine andmevahendusteenuse osutaja poolt ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada andmevahendusteenuse osutaja enda vastu.

4. Andmevahendusteenuse osutaja võib pärast lõike 1 kohase teatise esitamist alustada tegevust käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

5. Lõikes 1 osutatud teatise esitamine annab andmevahendusteenuse osutajale õiguse osutada andmevahendusteenuseid kõigis liikmesriikides.

6. Lõikes 1 osutatud teatis peab sisaldama järgmist teavet:

a)	andmevahendusteenuse osutaja nimi;

b)	andmevahendusteenuse osutaja õiguslik staatus, vorm, omandistruktuur, asjakohased tütarettevõtjad ja kui teenuseosutaja on registreeritud riiklikus äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, registreerimisnumber;

c)	andmevahendusteenuse osutaja peamise tegevuskoha aadress liidus, kui see on olemas, ja kui see on asjakohane, siis kõigi muudes liikmesriikides asuvate täiendavate filiaalide või seadusliku esindaja aadress;

d)	avalik veebisait, kust on võimalik leida andmevahendusteenuse osutaja ja tema tegevuse kohta täielikku ja ajakohast teavet, sealhulgas vähemalt teavet, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a, b, c, ja f;

e)	andmevahendusteenuse osutaja kontaktisikud ja kontaktandmed;

f)	kirjeldus andmevahendusteenuse kohta, mida andmevahendusteenuse osutaja kavatseb osutada, ning märge, millisesse artiklis 10 esitatud kategooriasse selline andmevahendusteenus kuulub;

g)	tegevuse alustamise eeldatav kuupäev, kui see erineb teatise kuupäevast.

7. andmevahenduse pädev asutus tagab, et teavitamismenetlus on mittediskrimineeriv ega moonuta konkurentsi.

8. Andmevahendusteenuse osutaja taotlusel väljastab andmevahenduse pädev asutus ühe nädala jooksul alates nõuetekohaselt ja täielikult koostatud teatise esitamisest standarddeklaratsiooni, millega kinnitatakse, et andmevahendusteenuse osutaja on esitanud lõikes 4 osutatud teatise ning et teatis sisaldab lõikes 6 osutatud teavet.

9. Andmevahendusteenuse osutaja taotluse korral kinnitab andmevahenduse pädev asutus, et andmevahendusteenuse osutaja täidab käesoleva artikli ja artikli 12 nõudeid. Sellise kinnituse saanud andmevahendusteenuse osutaja võib oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada märgist „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“ ning kasutada ühtset logo.

Selleks et liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad oleksid kogu liidus kergesti äratuntavad, kehtestab komisjon rakendusaktidega ühtse logo kujunduse. Liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad kuvavad ühtse logo selgelt kõigil oma andmevahendustegevusega seotud veebi- ja veebivälistel väljaannetel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

10. andmevahenduse pädev asutus teavitab viivitamata elektrooniliste vahendite kaudu komisjoni kõigist uutest teatistest. Komisjon peab ja uuendab regulaarselt kõigi liidus oma teenuseid osutavate andmevahendusteenuse osutajate avalikku registrit. Artikli lõike 6 punktides a, b, c, d, f ja g osutatud teave avaldatakse avalikus registris.

11. andmevahenduse pädev asutus võib teavitamise eest nõuda liikmesriigi õiguse kohase tasu. Selline tasu peab olema proportsionaalne ja objektiivne ning põhinema halduskuludel, mis on seotud järelevalvega nõuete täitmise üle ja muu andmevahenduse pädeva asutuse tehtava turukontrolliga seoses andmevahendusteenus. e osutajast teavitamisega. andmevahenduse pädev asutus võib VKEdelt ning idufirmadelt nõuda väiksemat tasu või nad tasust vabastada.

12. Andmevahendusteenuse osutajad teavitavad andmevahenduse pädevat asutust kõikidest muudatustest lõike 6 alusel esitatud teabes 14 päeva jooksul alates muudatuse kuupäevast.

13. Kui andmevahendusteenuse osutaja oma tegevuse lõpetab, teavitab ta 15 päeva jooksul asjaomast andmevahenduse pädevat asutust, kes määratakse kindlaks vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3.

14. andmevahenduse pädev asutus teavitab viivitamata komisjoni igast lõigetes 12 ja 13 osutatud teavitusest elektrooniliste vahendite kaudu. Komisjon ajakohastab sellele vastavalt liidu andmevahendusteenuse osutajate avalikku registrit.

Artikkel 13

andmevahenduse pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kellel on pädevus täita andmevahendusteenuse teavitamismenetlusega seotud ülesandeid, ja teatab komisjonile hiljemalt 24. septembriks 2023 selliste pädevate asutuste nimed. Iga liikmesriik teavitab komisjoni ka kõigist hilisematest kõnealuste pädevate asutuste nimede muudatustest.

2. andmevahenduse pädevad asutused peavad täitma artiklis 26 sätestatud nõudeid.

3. andmevahenduse pädevate asutuste volitused ei piira andmekaitseasutuste, liikmesriikide konkurentsiasutuste, küberturvalisuse eest vastutavate asutuste ja muude asjaomaste kõnealuse sektori asutuste volitusi. Kooskõlas oma vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusest tuleneva pädevusega loovad kõnealused asutused tihedad koostöösuhted ja vahetavad teavet, mis on vajalik oma ülesannete täitmiseks seoses andmevahendusteenuse osutajatega, ning püüavad saavutada käesoleva määruse kohaldamisel tehtud otsuste järjepidevuse.

Artikkel 14

Järelevalve nõuete täitmise üle

1. andmevahenduse pädev asutus jälgib ja kontrollib andmevahendusteenuse osutajate käesoleva peatüki nõuete täitmist. andmevahenduse pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste andmevahendusteenuse osutajate nõuetelevastavust füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2. andmevahenduse pädevatel asutusel on õigus nõuda andmevahendusteenuse osutajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt igasugust teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3. Kui andmevahenduse pädev asutus leiab, et andmevahendusteenuse osutaja ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta andmevahendusteenuse osutajat neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teate saamist oma seisukohad.

4. andmevahenduse pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks mõistliku aja jooksul või tõsise rikkumise korral kohe, ning ta võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on tagada nõuete täitmine. Sellega seoses on andmevahenduse pädevatel asutustel vajaduse korral õigus:

a)	kehtestada haldusmenetluses hoiatavad rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi karistusmakseid ning tagasiulatava jõuga karistusmakseid, algatada kohtumenetlus trahvide kehtestamiseks, või teha mõlemat;

b)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise alustamise edasilükkamist või andmevahendusteenuse osutamise peatamist, kuni teenuseosutaja on teinud oma tingimustes andmevahenduse pädeva asutuse nõutud muudatused, või

c)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise lõpetamist tõsise või korduva rikkumise korral, mida ei ole kõrvaldatud, kuigi selle kohta on esitatud eelnev teatis kooskõlas lõikega 3.

Kui andmevahenduse pädev asutus on andnud korralduse andmevahendusteenuse osutamise lõpetamiseks, taotleb ta komisjonilt sellise andmevahendusteenuse osutaja eemaldamist andmevahendusteenuse osutajate registrist vastavalt esimese lõike punktile c.

Kui andmevahendusteenuse osutaja rikkumised kõrvaldab, esitab kõnealune andmevahendusteenuste osutaja andmevahenduse pädevale asutusele uue teatise. andmevahenduse pädev asutus teavitab kõigist uutest kordusteatistest komisjoni.

5. Kui andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, ei määra seaduslikku esindajat või kui seaduslik esindaja ei esita andmevahenduse pädeva asutuse nõudmisel vajalikku teavet, mis tõendab põhjalikult käesoleva määruse nõuete täitmist, on andmevahenduse pädeval asutusel õigus nõuda andmevahendusteenuste osutamise alustamise edasilükkamist või peatamist kuni seadusliku esindaja määramiseni või vajaliku teabe esitamiseni.

6. andmevahenduse pädevad asutused teavitavad viivitamata asjaomast andmevahendusteenuse osutajat lõigete 4 ja 5 kohaselt võetud meetmetest ja nende võtmise aluseks olevatest põhjustest ning asjaomaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikest meetmetest ning määravad kindlaks mõistliku ajavahemiku, mis ei ole pikem kui 30 päeva, mille jooksul andmevahendusteenuse osutaja peab nimetatud meetmeid järgima.

7. Kui andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta osutab teenuseid teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata andmevahenduse pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus taotleb abi andmevahenduse pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmevahenduse pädev asutus annab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 26

Nõuded pädevatele asutustele

1. andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused on juriidiliselt eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud kõigist andmevahendusteenuse osutajatest või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidest. andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste funktsioone võib täita sama asutus. Liikmesriigid võivad nendel eesmärkidel kas asutada ühe või mitu uut asutust või tugineda olemasolevatele asutustele.

2. andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused täidavad oma ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt, järjekindlalt, usaldusväärselt ja tähtaegadest kinni pidades. Oma ülesandeid täites kaitsevad nad õiglast konkurentsi ja tagavad mittediskrimineerimise.

3. andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste juhtkond ja asjaomaste ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei saa olla nende poolt hinnatavate teenuste projekteerija, tootja, osutaja, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja või hooldaja ega neist ühegi volitatud esindaja. See ei takista andmevahenduse pädeva asutuse ja andmealtruismiorganisatsioone registreeriva pädeva asutuse tegevuseks vajalike hinnatavate teenuste kasutamist ega selliste teenuste kasutamist isiklikul eesmärgil.

4. andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste juhtkond ja töötajad ei osale tegevuses, mis võib ohustada nende otsuste sõltumatust või ausust seoses neile määratud hindamistegevusega.

5. andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste käsutusse antakse nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, sealhulgas vajalikud tehnilised teadmised ja vahendid.

6. Liikmesriigi andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused annavad komisjoni ja teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste käsutusse põhjendatud taotluse alusel ja viivituseta teabe, mis on vajalik, et täita nende käesoleva määruse kohaseid ülesandeid. Kui andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus käsitab taotletud teavet äri- ja ametisaladust käsitlevate liidu ja riiklike õigusnormide alusel konfidentsiaalsena, tagavad komisjon ja kõik muud asjaomased andmevahenduse pädevad asutused või andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused selle konfidentsiaalsuse.

Artikkel 27

Kaebuse esitamise õigus

1. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada individuaalne või asjakohasel juhul kollektiivne kaebus kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes riigi asjaomasele andmevahenduse pädevale asutusele andmevahendusteenuse osutaja peale või asjakohasele andmealtruismiorganisatsioone registreerivale pädevale asutusele tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peale.

2. andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse:

a)	menetlemise käigust ja tehtud otsusest ning

b)	artikliga 28 ette nähtud õiguskaitsevahenditest.

Artikkel 28

Õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile

1. Olenemata halduslikest ja muudest kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest on kõigil mõjutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile seoses artiklis 14 osutatud andmevahenduse pädevate asutuste õiguslikult siduvate otsustega, mis on tehtud andmevahendusteenuse osutajate teavitamiskorra haldamise, järelevalve ja täitmise tagamise osas ning artiklites 19 ja 24 osutatud andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste õiguslikult siduvate otsustega, mis on tehtud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide järelevalve osas.

2. Käesoleva artikli kohased menetlused algatatakse selle liikmesriigi kohtus või erikohtus, kus asub andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus, mille suhtes kas individuaalselt või asjakohasel juhul kollektiivselt ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku esindaja poolt taotletakse kohtulikku õiguskaitsevahendit.

3. Kui andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus jätab kaebuse menetlemata, on kõigil mõjutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel kooskõlas liikmesriigi õigusega õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile või võimalus lasta otsus läbi vaadata asjakohaste eriteadmistega erapooletul asutusel.

VI PEATÜKK

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu

Artikkel 29

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu

1. Komisjon asutab Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu, mis kujutab enesest eksperdirühma ja koosneb kõigi liikmesriikide andmevahenduse pädevatest asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivatest pädevatest asutuste, Euroopa Andmekaitsenõukogu, Euroopa Andmekaitseinspektori, ENISA ja komisjoni esindajatest, ELi VKEde saadikust või VKEde saadikute võrgustiku määratud esindajast ning teistest konkreetsete sektorite asjaomaste asutuste ja eriteadmistega asutuste esindajatest. Üksikekspertide nimetamisel püüab komisjon saavutada kõnealuse eksperdirühma liikmete soolist ja geograafilist tasakaalu.

2. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosneb vähemalt kolmest järgnevast alarühmast:

a)	andmevahenduse pädevatest asutustest ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivatest pädevatest asutustest koosnev alarühm, mis täidab ülesandeid vastavalt artikli 30 punktidele a, c, j ja k;

b)	standardimist, ülekantavust ja koostalitlusvõimet käsitlevate tehniliste arutelude alarühm vastavalt artikli 30 punktidele f ja g;

sidusrühmade kaasamise alarühm, mis koosneb sektori, teadus- ja akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, standardiorganisatsioonide, asjaomaste ühtsete Euroopa andmeruumide ja muude asjaomaste sidusrühmade ja kolmandate isikute esindajatest, kes nõustavad Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu artikli 30 punktide d, e, f, g ja h kohaste ülesannete osas.

3. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosolekute eesistuja on komisjon.

4. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu abistab sekretariaat, mille teenused tagab komisjon.

Artikkel 30

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ülesanded

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogul on järgmised ülesanded:

a)	nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel artikli 7 lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutuste ja pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisel;

b)	nõustada ja abistada komisjoni andmealtruismi ühtse tava väljatöötamisel kogu liidus;

nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide suhtes kehtivate nõuete kohaldamisel;

nõustada ja abistada komisjoni sidusate suuniste väljatöötamisel selle kohta, kuidas käesoleva määruse kontekstis kõige paremini kaitsta isikustamata tundlikku äriteavet, eelkõige ärisaladusi, aga ka isikustamata andmeid, mille sisu on kaitstud intellektuaalomandi õigustega ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib tekitada intellektuaalomandi varguse või tööstusspionaaži ohu;

e)	nõustada ja abistada komisjoni järjepidevate suuniste väljatöötamisel küberturvalisuse nõuete kohta andmete vahetamisel ja säilitamisel;

nõustada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, järgmistes küsimustes: selliste sektoriüleste standardite prioriseerimine, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks tekkivate ühtsete Euroopa andmeruumide vahel, parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriteüleseid standardeid ja tavasid;

abistada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, siseturu killustumise ja siseturu andmemajanduse käsitlemisel, tõhustades andmete piiriülest, sektoritevahelist koostalitlusvõimet ning eri sektorite ja valdkondade vahelisi andmejagamisteenuseid, tuginedes kehtivatele Euroopa, rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, muu hulgas eesmärgiga ergutada ühtsete Euroopa andmeruumide loomist;

teha ettepanekuid ühtsete Euroopa andmeruumide suuniste kohta, eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõimelised raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks; sellistes ühistes standardites ja tavades võetakse arvesse kehtivaid standardeid, järgitakse konkurentsieeskirju ja tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs kõigile osalejatele, et hõlbustada andmete jagamist liidus ning kasutada olemasolevate ja tulevaste andmeruumide potentsiaali, käsitledes muu hulgas järgmist:

sektoriülesed standardid, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks ning parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriüleseid standardeid ja tavasid;

ii)	nõuded turule sisenemise tõkete kõrvaldamiseks ja sõltuvuse vältimiseks, et tagada aus konkurents ja koostalitlusvõime;

iii)	piisav kaitse õiguspärasele andmete edastamisele kolmandatele riikidele, sealhulgas kaitsemeetmed liidu õigusega keelatud andmeedastamiste vastu;

iv)	asjaomaste sidusrühmade piisav ja mittediskrimineeriv esindatus ühtsete Euroopa andmeruumide haldamisel;

v)	liidu õigusega kooskõlas olevate küberturvalisuse nõuete järgimine;

i)	hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ühtlustatud tingimuste kehtestamisel siseturu avaliku sektori asutustes säilitatavate artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmete kategooriate taaskasutamise lubamiseks;

hõlbustada andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse arendamise ja teabevahetuse abil, eelkõige luues viisid tõhusaks teabevahetuseks seoses andmevahendusteenuse osutajate suhtes kehtiva teavitamiskorra ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise ja järelevalvega, sealhulgas seoses tasude või karistuste kehtestamise koordineerimisega, ning hõlbustab andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd rahvusvahelise juurdepääsu ja andmete edastamise valdkonnas;

k)	nõustada ja abistada komisjoni selle hindamisel, kas tuleks vastu võtta artikli 5 lõigetes 11 ja 12 osutatud rakendusaktid;

l)	nõustada ja abistada komisjoni artikli 25 lõike 1 kohase Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamisel;

m)	nõustada ja abistada komisjoni isikustamata andmeid käsitleva rahvusvahelise regulatiivse keskkonna, sealhulgas standardimise parandamisel.

VII PEATÜKK

Rahvusvaheline juurdepääs ja edastamine

whereas

keyboard_tab Digital Governance Act 2022/0868 ET

Digital Governance Act 2022/0868 ET