Digital Governance Act 2022/0868 ET

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne väljendus ja selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

„taaskasutamine“ – avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kasutamine füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks andmed avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline andmevahetus puhtalt nende avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

5)	„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

6)	„luba“ – andmekasutajatele isikustamata andmete kasutamise õiguse andmine;

7)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

„andmevaldaja“ – juriidiline isik, sealhulgas avaliku sektori asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, või füüsiline isik, kes ei ole konkreetsete andmete puhul andmesubjekt ning kellel on liidu või liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt õigus anda juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele või õigus neid andmeid jagada;

9)	„andmekasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduslik juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele ja kellel on õigus, sealhulgas isikuandmete puhul määruse (EL) 2016/679 kohaselt, kasutada kõnealuseid andmeid ärilisel või mitteärilisel eesmärgil;

10)

„andmete jagamine“ – andmete andmesubjekti või andmevaldaja poolt andmekasutaja käsutusse andmine, et selliseid andmeid saaks kasutada vabatahtlike kokkulepete alusel või liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ühiselt või individuaalselt kas otse või vahendaja kaudu, näiteks avatud litsentsi või ärilitsentsi alusel tasu eest või tasuta;

11)

„andmevahendusteenus“ – teenus, mille eesmärk on luua tehniliste, õiguslike või muude vahendite abil ärisuhted andmete jagamiseks määramata arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel, sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses isikuandmetega, välja arvatud vähemalt:

a)	teenused, mille kaudu saadakse andmeid andmevaldajatelt ja koondatakse, rikastatakse või muundatakse andmeid neile olulise väärtuse lisamise eesmärgil ning litsentsitakse saadud andmete kasutamine andmekasutajatele, loomata ärisuhet andmevaldajate ja andmekasutajate vahel;

b)	teenused, mille puhul keskendutakse autoriõigusega kaitstud sisu vahendamisele;

teenused, mida kasutab vaid üks andmevaldaja, et kõnealuse andmevaldaja vallatavaid andmeid saaks kasutada, või mida kasutavad suletud grupina mitu juriidilist isikut, sealhulgas tarnija- või kliendisuhted või lepingupõhine koostöö, eelkõige sellised teenused, mille peamine eesmärk on tagada asjade internetiga ühendatud seadmete ja objektide toimimine;

d)	avaliku sektori asutuste pakutavad andmete jagamise teenused, mille eesmärk ei ole luua ärisuhteid;

12)	„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 2 või isikustamata andmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1807 artikli 3 punktis 2;

13)	„juurdepääs“ – andmete kasutamine kooskõlas konkreetsete tehniliste, õiguslike või korralduslike nõuetega, ilma et see tähendaks ilmtingimata andmete edastamist või allalaadimist;

14)	„peamine tegevuskoht“ – juriidilise isiku puhul tema juhatuse asukoht liidus;

15)

„andmekooperatiivide teenused“ – andmevahendusteenused, mida pakutakse organisatsioonilise struktuuri kaudu, mille moodustavad andmesubjektid, üksikettevõtjad või VKEd, kes on kõnealuse struktuuri liikmed, ning mille peamised eesmärgid on toetada oma liikmeid nende õiguste kasutamisel seoses teatavate andmetega, sealhulgas teadlike valikute tegemisel enne, kui nad annavad nõusoleku andmete töötlemiseks, vahetada seisukohti andmetöötluse selliste eesmärkide ja tingimuste üle, mis esindaksid kõige paremini nende liikmete huve seoses nende andmetega, ja pidada läbirääkimisi liikmete nimel andmetöötluse tingimuste üle enne loa andmist isikustamata andmete töötlemiseks või enne nõusoleku andmist isikuandmete töötlemiseks;

16)

„andmealtruism“ – andmete vabatahtlik jagamine, mis põhineb andmesubjektide nõusolekul, et nende kohta käivaid isikuandmeid töödeldakse, või andmevaldajate loal kasutada nende isikustamata andmeid liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärgil, kui see on kohaldatav, näiteks tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse, liikuvuse parandamise, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise, hõlbustamise, avalike teenuste osutamise parandamise, avaliku poliitika kujundamise või üldhuviga seotud teadusuuringute eesmärgil, soovimata või saamata selle eest tasu, mis ületab nende andmete kättesaadavaks tegemise tulemusena neile tekkinud kuludega seotud kompensatsiooni;

17)	„avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlikud ja kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused;

18)

„avalik-õiguslik isik“ – isik, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ega tegele tööstuse või kaubandusega;

b)	see on juriidiline isik;

seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud või selle juhtimine toimub kõnealuste omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute järelevalve all või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud;

19)

„riigi osalusega äriühing“ – igasugune ettevõtja, kelle suhtes avaliku sektori asutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel; käesoleva määratluse kohaldamisel eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt:

a)	omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;

b)	omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;

c)	võivad nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

20)

„turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, näiteks määrusele (EL) 2016/679, eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlemistoiminguid, mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks;

21)

„seaduslik esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on spetsiaalselt määratud tegutsema väljaspool liitu asuva andmevahendusteenuse osutaja või sellise üksuse nimel, kes kogub üldhuvi eesmärgil füüsiliste või juriidiliste isikute poolt andmealtruismi raames kättesaadavaks tehtud andmeid, ning kelle poole andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused võivad pöörduda lisaks andmevahendusteenuse osutajale või üksusele või nende asemel seoses käesoleva määruse kohaste kohustustega, sealhulgas selleks, et algatada väljaspool liitu asuva õigusnorme eirava andmevahendusteenuse osutaja või üksuse suhtes menetlus õigusnormide täitmise tagamiseks.

II PEATÜKK

Avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamine

Artikkel 4

Keeld sõlmida ainuõiguslikke kokkuleppeid

1. Keelatud on avaliku sektori asutuste valduses olevate artikli 3 lõikes 1 osutatud andmekategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise kokkulepped või muud tavad, millega antakse ainuõigused või mille eesmärk või tulemus on niisuguste ainuõiguste andmine või andmete taaskasutamise piiramine selliste üksuste puhul, kes ei ole kõnealuste kokkulepete või muude tavade osalised.

2. Erandina lõikest 1 võib nimetatud lõikes osutatud taaskasutamise ainuõiguse anda ulatuses, mis on vajalik teenuse osutamiseks või toote pakkumiseks üldhuvi eesmärgil ning mis ei oleks muul juhul võimalik.

3. Lõikes 2 osutatud ainuõigus antakse haldusakti või lepingupõhise kokkuleppega vastavalt kohaldatavale liidu või liikmesriigi õigusele ning kooskõlas läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega.

4. Andmete taaskasutamise ainuõiguse kestus ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Lepingu sõlmimise korral on lepingu kestus võrdne ainuõiguse kestusega.

5. Lõigete 2, 3 ja 4 kohane ainuõiguse andmine, sealhulgas põhjused selle kohta, miks on vajalik selline õigus anda, peab olema läbipaistev ja see tuleb teha internetis avalikult kättesaadavaksvormis, mis on vastavuses asjakohase avalikke hankeid käsitleva liidu õigusega.

6. Lõikes 1 osutatud keelu kohaldamisalasse kuuluvad kokkulepped või muud tavad, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning mis sõlmiti enne 23. juunit 2022, lõpetatakse kohaldatava lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 24. detsembriks 2024.

Artikkel 6

Tasud

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise eest.

2. Lõike 1 kohaselt võetav tasu peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning see ei tohi piirata konkurentsi.

3. Avaliku sektori asutused tagavad, et tasusid saab maksta ka internetis, kasutades laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et kedagi diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, makseinstrumendi väljastamise koha või maksekonto asukoha põhjal liidus.

4. Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, võtavad nad meetmeid, et pakkuda stiimuleid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel, näiteks teadusuuringuteks, ning VKEde ja idufirmade poolt kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellega seoses võivad avaliku sektori asutused teha andmed kättesaadavaks ka väiksema tasu eest või tasuta, eelkõige VKEdele ja idufirmadele ning kodanikuühendustele ja haridusasutustele. Selleks võivad avaliku sektori asutused koostada loendi selliste taaskasutajate kategooriatest, kellele andmed tehakse kättesaadavaks väiksema tasu eest või tasuta. Loend ja selle koostamise kriteeriumid avalikustatakse.

5. Tasud tulenevad kuludest, mis on seotud artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, ja piirduvad vajalike kuludega seoses:

a)	andmete reprodutseerimise, esitamise ja levitamisega,

b)	õiguste saamise,

c)	anonüümimise või muude kuludega, mis tulenevad isikuandmete ja äriliselt konfidentsiaalsete andmete ettevalmistamisest artikli 5 lõike 3 kohaselt,

d)	turvalise töötlemiskeskkonna hooldusega,

e)	avaliku sektori välistelt kolmandatelt isikutelt käesoleva peatüki kohaselt taaskasutamise lubamise õiguse omandamisega ning

f)	taaskasutajate abistamisega selliste andmesubjektide nõusoleku ja andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huve võib kõnealune taaskasutamine mõjutada.

6. Liikmesriigid peavad kehtestama tasude arvutamise kriteeriumid ja metoodika ning need tuleb avaldada. Avaliku sektori asutus avaldab kulude põhikategooriate ja kulude jaotamisel kasutatud reeglite kirjelduse.

Artikkel 7

Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmise eesmärgil ühe või mitu pädevat asutust, kes võivad olla pädevad konkreetses sektoris, et abistada artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andvaid või selle andmisest keelduvaid avaliku sektori asutusi. Liikmesriigid võivad asutada ühe või mitu uut pädevat asutust või tugineda olemasolevatele avaliku sektori asutustele või avaliku sektori asutuste sisetalitustele, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2. Pädevatele asutustele võidakse anda samuti õigus anda taaskasutamise eesmärgil juurdepääs artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvatele andmetele kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, mis näeb ette sellise juurdepääsu andmise. Kui nad annavad juurdepääsu või keelduvad juurdepääsu andmisest taaskasutamise eesmärgil, kohaldatakse nende suhtes artikleid 4, 5, 6 ja 9.

3. Pädevatel asutustel peavad olema piisavad õiguslikud, rahalised ja tehnilised vahendid ning inimressursid, et täita neile määratud ülesandeid, sealhulgas vajalikud tehnilised teadmised, mis võimaldavad järgida asjakohast liidu või liikmesriigi õigust seoses artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvatele andmetele juurdepääsu korraga.

4. Lõikega 1 ette nähtud abistamise raames võidakse vastavalt vajadusele:

a)	pakkuda tehnilist tuge, tehes kättesaadavaks turvalise töötlemiskeskkonna, et võimaldada juurdepääsu andmete taaskasutamise eesmärgil;

b)	anda juhiseid ja tehnilist tuge selle kohta, kuidas andmeid kõige paremini struktureerida ja säilitada, et teha need kergesti kättesaadavaks;

pakkuda tehnilist tuge andmete pseudonüümimiseks ja tagamaks, et neid töödeldakse viisil, mis võimaldab tulemuslikult säilitada taaskasutamiseks lubatud andmetes sisalduva teabe privaatsuse, konfidentsiaalisuse, tervikluse ja kättesaadavuse, sealhulgas isikuandmete anonüümimise, üldistamise, summutamise ja juhuslikustamise või muude eraelu puutumatuse kaitsmise tipptasemel meetodite rakendamisel ning konfidentsiaalse äriteabe, sealhulgas ärisaladuste või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu kustutamisel;

osutada avaliku sektori asutustele vajaduse korral abi taaskasutajate toetamisel seoses andmesubjektidelt nõusoleku või andmevaldajatelt loa taotlemisega andmete taaskasutamiseks kooskõlas nende konkreetsete otsustega, muu hulgas seoses jurisdiktsiooniga, kus andmete töötlemist kavandatakse, ning osutada avaliku sektori asutustele abi tehniliste mehhanismide loomisel, mis võimaldavad edastada taaskasutajate taotlusi nõusolekuks või loaks, kui see on praktiliselt teostatav;

e)	osutada avaliku sektori asutustele abi seoses taaskasutaja poolt artikli 5 lõikes 10 kohaselt võetud lepinguliste kohustuste piisavuse hindamisega.

5. Iga liikmesriik teatab komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed hiljemalt 24. septembriks 2023. Iga liikmesriik teatab samuti komisjonile kõigist muudatustest kõnealuste pädevate asutuste loetelus.

Artikkel 10

Andmevahendusteenused

Järgmiste andmevahendusteenuste osutamine peab olema vastavuses artikliga 12 ja nende suhtes kohaldatakse teavitamise korda:

teenused, mille eesmärk on vahendada andmevaldajaid ja potentsiaalseid andmekasutajaid, muu hulgas tehes kättesaadavaks selliste teenuste võimaldamiseks ette nähtud tehnilised või muud vahendid; nimetatud teenused võivad hõlmata kahepoolset või mitmepoolset andmevahetust või selliste platvormide või andmebaaside loomist, mis võimaldavad andmeid vahetada või ühiselt kasutada, samuti muu eritaristu loomist andmevaldajate kokkuviimiseks andmekasutajatega;

teenused, mille eesmärk on vahendada andmesubjekte, kes soovivad oma isikuandmeid kättesaadavaks teha, või füüsilisi isikuid, kes soovivad isikustamata andmeid kättesaadavaks teha, ja potentsiaalseid andmekasutajaid, muu hulgas tehes kättesaadavaks selliste teenuste võimaldamiseks ette nähtud tehnilised või muud vahendid, ning eelkõige võimaldades kasutada andmesubjektidele määrusega (EL) 2016/679 ette nähtud õigusi;

c)	andmekooperatiivide teenused.

Artikkel 12

Andmevahendusteenuste osutamise tingimused

Artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuste osutamise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)	andmevahendusteenuse osutaja ei tohi kasutada andmeid, millega seotud andmevahendusteenuseid ta osutab, muul eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate käsutusse, ning osutab andmevahendusteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu;

andmevaldajale või andmekasutajale andmevahendusteenuste osutamise äritingimused, sealhulgas hinnakujundus, ei tohi sõltuda sellest kas andmevaldaja või andmekasutaja kasutab sama andmevahendusteenuse osutaja või sellega seotud üksuse muid teenuseid, ja millises ulatuses andmevaldaja või andmekasutaja selliseid muid teenuseid kasutab;

andmeid, mis on kogutud füüsilise või juriidilise isiku mis tahes tegevuse kohta eesmärgiga osutada andmevahendusteenust, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja asukohaandmed, tegevuse kestus ning andmevahendusteenust kasutava isiku seosed muude füüsiliste või juriidiliste isikutega, kasutatakse ainult nimetatud andmevahendusteenuse arendamiseks, mis võib hõlmata andmete kasutamist pettuse või küberturvalisuse avastamiseks, ning need tehakse taotluse korral kättesaadavaks andmevaldajatele;

andmevahendusteenuse osutaja hõlbustab andmete vahetamist vormingus, milles ta andmeid andmesubjektilt või andmevaldajalt saab, teisendab andmeid erivormingutesse ainult selleks, et suurendada sektorisisest ja sektoritevahelist koostalitlusvõimet või kui andmekasutaja seda taotleb või kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav või selleks, et tagada ühtlustamine rahvusvaheliste või Euroopa andmestandarditega, ja pakub andmesubjektidele või andmevaldajatele võimalust sellisest teisendamisest loobuda, välja arvatud juhul, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav;

andmevahendusteenused võivad hõlmata andmevaldajatele või andmesubjektidele täiendavate erivahendite ja -teenuste pakkumist, mille erieesmärk on hõlbustada andmete vahetamist, näiteks andmete ajutine säilitamine, hooldamine, teisendamine, anonüümimine ja pseudonüümimine; selliseid vahendeid kasutatakse üksnes andmevaldaja või andmesubjekti selgesõnalisel taotlusel või nõusolekul ning selles kontekstis pakutavaid kolmandate isikute vahendeid ei kasutata muudel eesmärkidel;

f)	andmevahendusteenuse osutaja tagab, et tema teenusele juurdepääsu kord on nii andmesubjektide ja andmevaldajate kui ka andmekasutajate jaoks õiglane, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, muu hulgas hindade ja teenusetingimuste osas;

g)	andmevahendusteenuse osutaja kehtestab korra pettuste või kuritarvituste vältimiseks isikute poolt, kes püüavad saada juurdepääsu oma andmevahendusteenuste kaudu;

andmevahendusteenuse osutaja tagab maksejõuetuse korral oma andmevahendusteenuste osutamise mõistliku järjepidevuse ja kui sellised need andmevahendusteenused tagavad andmetalletust, pakuvad nad mehhanisme, mis võimaldavad andmevaldajatel ja andmekasutajatel saada juurdepääsu oma andmetele, neid edastada või oma valdusse saada või, kui tegemist on andmesubjektide ja andmekasutajate vaheliste andmevahendusteenuste osutamisega, võimaldavad andmesubjektidel kasutada oma õigusi;

i)	andmevahendusteenuse osutaja võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada koostalitlusvõime muude andmevahendusteenustega, muu hulgas kasutades selle sektori üldkasutatavaid avatud standardeid, kus andmevahendusteenuse osutajad tegutsevad;

j)	andmevahendusteenuse osutaja võtab sobilikud tehnilised, õiguslikud ja korralduslikud meetmed, et vältida isikustamata andmete edastamist või neile juurdepääsu, kui see on liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt ebaseaduslik;

k)	andmevahendusteenuse osutaja teavitab tema jagatud isikustamata andmete loata edastamise, neile loata juurdepääsu või nende loata kasutamise korral viivituseta andmevaldajaid;

l)	andmevahendusteenuse osutaja võtab vajalikud meetmeid, et tagada isikustamata andmete säilitamise, töötlemise ja edastamise asjakohane turvalisus, ning samuti tagab andmevahendusteenuse osutaja kõrgeimal tasemel turvalisuse konkurentsi seisukohast tundliku teabe säilitamisel ja edastamisel;

andmesubjektidele teenuseid osutav andmevahendusteenuse osutaja tegutseb andmesubjektide nende parimates huvides, kui ta nende õiguste kasutamist hõlbustab, ennekõike andes andmesubjektidele, enne kui nad oma nõusoleku annavad, kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul teavet ja vajadusel nõu andmete andmekasutajate poolse kavandatud kasutamise kohta ning sellise kasutamisega seotud tüüptingimuste kohta;

kui andmevahendusteenuse osutaja pakub vahendeid, et saada andmesubjektide nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete töötlemiseks, näitab ta vajaduse korral ära kolmanda riigi jurisdiktsiooni, kus andmete kasutamist kavandatakse, ning annab andmesubjektidele vahendid nii nõusoleku andmiseks kui ka selle tagasivõtmiseks ning andmevaldajatele vahendid nii andmete töötlemise loa andmiseks kui ka selle tagasivõtmiseks;

o)	andmevahendusteenuse osutaja peab andmevahendustegevuse kohta registrit.

Artikkel 14

Järelevalve nõuete täitmise üle

1. Andmevahenduse pädev asutus jälgib ja kontrollib andmevahendusteenuse osutajate käesoleva peatüki nõuete täitmist. Andmevahenduse pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste andmevahendusteenuse osutajate nõuetelevastavust füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2. Andmevahenduse pädevatel asutusel on õigus nõuda andmevahendusteenuse osutajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt igasugust teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3. Kui andmevahenduse pädev asutus leiab, et andmevahendusteenuse osutaja ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta andmevahendusteenuse osutajat neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teate saamist oma seisukohad.

4. Andmevahenduse pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks mõistliku aja jooksul või tõsise rikkumise korral kohe, ning ta võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on tagada nõuete täitmine. Sellega seoses on andmevahenduse pädevatel asutustel vajaduse korral õigus:

a)	kehtestada haldusmenetluses hoiatavad rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi karistusmakseid ning tagasiulatava jõuga karistusmakseid, algatada kohtumenetlus trahvide kehtestamiseks, või teha mõlemat;

b)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise alustamise edasilükkamist või andmevahendusteenuse osutamise peatamist, kuni teenuseosutaja on teinud oma tingimustes andmevahenduse pädeva asutuse nõutud muudatused, või

c)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise lõpetamist tõsise või korduva rikkumise korral, mida ei ole kõrvaldatud, kuigi selle kohta on esitatud eelnev teatis kooskõlas lõikega 3.

Kui andmevahenduse pädev asutus on andnud korralduse andmevahendusteenuse osutamise lõpetamiseks, taotleb ta komisjonilt sellise andmevahendusteenuse osutaja eemaldamist andmevahendusteenuse osutajate registrist vastavalt esimese lõike punktile c.

Kui andmevahendusteenuse osutaja rikkumised kõrvaldab, esitab kõnealune andmevahendusteenuste osutaja andmevahenduse pädevale asutusele uue teatise. Andmevahenduse pädev asutus teavitab kõigist uutest kordusteatistest komisjoni.

5. Kui andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, ei määra seaduslikku esindajat või kui seaduslik esindaja ei esita andmevahenduse pädeva asutuse nõudmisel vajalikku teavet, mis tõendab põhjalikult käesoleva määruse nõuete täitmist, on andmevahenduse pädeval asutusel õigus nõuda andmevahendusteenuste osutamise alustamise edasilükkamist või peatamist kuni seadusliku esindaja määramiseni või vajaliku teabe esitamiseni.

6. Andmevahenduse pädevad asutused teavitavad viivitamata asjaomast andmevahendusteenuse osutajat lõigete 4 ja 5 kohaselt võetud meetmetest ja nende võtmise aluseks olevatest põhjustest ning asjaomaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikest meetmetest ning määravad kindlaks mõistliku ajavahemiku, mis ei ole pikem kui 30 päeva, mille jooksul andmevahendusteenuse osutaja peab nimetatud meetmeid järgima.

7. Kui andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta osutab teenuseid teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata andmevahenduse pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus taotleb abi andmevahenduse pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmevahenduse pädev asutus annab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 30

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ülesanded

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogul on järgmised ülesanded:

a)	nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel artikli 7 lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutuste ja pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisel;

b)	nõustada ja abistada komisjoni andmealtruismi ühtse tava väljatöötamisel kogu liidus;

nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide suhtes kehtivate nõuete kohaldamisel;

nõustada ja abistada komisjoni sidusate suuniste väljatöötamisel selle kohta, kuidas käesoleva määruse kontekstis kõige paremini kaitsta isikustamata tundlikku äriteavet, eelkõige ärisaladusi, aga ka isikustamata andmeid, mille sisu on kaitstud intellektuaalomandi õigustega ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib tekitada intellektuaalomandi varguse või tööstusspionaaži ohu;

e)	nõustada ja abistada komisjoni järjepidevate suuniste väljatöötamisel küberturvalisuse nõuete kohta andmete vahetamisel ja säilitamisel;

nõustada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, järgmistes küsimustes: selliste sektoriüleste standardite prioriseerimine, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks tekkivate ühtsete Euroopa andmeruumide vahel, parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriteüleseid standardeid ja tavasid;

abistada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, siseturu killustumise ja siseturu andmemajanduse käsitlemisel, tõhustades andmete piiriülest, sektoritevahelist koostalitlusvõimet ning eri sektorite ja valdkondade vahelisi andmejagamisteenuseid, tuginedes kehtivatele Euroopa, rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, muu hulgas eesmärgiga ergutada ühtsete Euroopa andmeruumide loomist;

teha ettepanekuid ühtsete Euroopa andmeruumide suuniste kohta, eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõimelised raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks; sellistes ühistes standardites ja tavades võetakse arvesse kehtivaid standardeid, järgitakse konkurentsieeskirju ja tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs kõigile osalejatele, et hõlbustada andmete jagamist liidus ning kasutada olemasolevate ja tulevaste andmeruumide potentsiaali, käsitledes muu hulgas järgmist:

sektoriülesed standardid, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks ning parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriüleseid standardeid ja tavasid;

ii)	nõuded turule sisenemise tõkete kõrvaldamiseks ja sõltuvuse vältimiseks, et tagada aus konkurents ja koostalitlusvõime;

iii)	piisav kaitse õiguspärasele andmete edastamisele kolmandatele riikidele, sealhulgas kaitsemeetmed liidu õigusega keelatud andmeedastamiste vastu;

iv)	asjaomaste sidusrühmade piisav ja mittediskrimineeriv esindatus ühtsete Euroopa andmeruumide haldamisel;

v)	liidu õigusega kooskõlas olevate küberturvalisuse nõuete järgimine;

i)	hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ühtlustatud tingimuste kehtestamisel siseturu avaliku sektori asutustes säilitatavate artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmete kategooriate taaskasutamise lubamiseks;

hõlbustada andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse arendamise ja teabevahetuse abil, eelkõige luues viisid tõhusaks teabevahetuseks seoses andmevahendusteenuse osutajate suhtes kehtiva teavitamiskorra ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise ja järelevalvega, sealhulgas seoses tasude või karistuste kehtestamise koordineerimisega, ning hõlbustab andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd rahvusvahelise juurdepääsu ja andmete edastamise valdkonnas;

k)	nõustada ja abistada komisjoni selle hindamisel, kas tuleks vastu võtta artikli 5 lõigetes 11 ja 12 osutatud rakendusaktid;

l)	nõustada ja abistada komisjoni artikli 25 lõike 1 kohase Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamisel;

m)	nõustada ja abistada komisjoni isikustamata andmeid käsitleva rahvusvahelise regulatiivse keskkonna, sealhulgas standardimise parandamisel.

VII PEATÜKK

Rahvusvaheline juurdepääs ja edastamine

Artikkel 34

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse selliste kohustuste rikkumise korral, mis on seotud isikustamata andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse vastavalt artikli 5 lõikele 14 ja artiklile 31, andmevahendusteenuse osutajate teatamiskohustusega vastavalt artiklile 11, andmevahendusteenuste osutamise tingimustega vastavalt artiklile 12 ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina registreerimise tingimustega vastavalt artiklitele 18, 20, 21 ja 22, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Oma karistusnormides võtavad liikmesriigid arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu soovitusi. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest normidest ja meetmetest hiljemalt 24. septembriks 2023, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rikkumise eest andmevahendusteenuse osutajatele ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidele karistuste määramisel vajaduse korral arvesse järgmisi kriteeriume, mille loetelu on mitteammendav ja näitlik:

a)	rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus;

b)	mis tahes meetmed, mida andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon on võtnud rikkumisest tuleneva kahju leevendamiseks või heastamiseks;

c)	mis tahes varasemad rikkumised, mida andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon on toime pannud;

d)	rahaline kasu, mida andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon rikkumise tõttu on saanud, või kahju, mida ta on vältinud, kui sellist kasu või kahju on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha;

e)	juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad asjaolud.

whereas

keyboard_tab Digital Governance Act 2022/0868 ET

Digital Governance Act 2022/0868 ET