Digital Governance Act 2022/0868 ET

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne väljendus ja selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

„taaskasutamine“ – avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kasutamine füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks andmed avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline andmevahetus puhtalt nende avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

5)	„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

6)	„luba“ – andmekasutajatele isikustamata andmete kasutamise õiguse andmine;

7)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

„andmevaldaja“ – juriidiline isik, sealhulgas avaliku sektori asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, või füüsiline isik, kes ei ole konkreetsete andmete puhul andmesubjekt ning kellel on liidu või liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt õigus anda juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele või õigus neid andmeid jagada;

9)	„andmekasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduslik juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele ja kellel on õigus, sealhulgas isikuandmete puhul määruse (EL) 2016/679 kohaselt, kasutada kõnealuseid andmeid ärilisel või mitteärilisel eesmärgil;

10)

„andmete jagamine“ – andmete andmesubjekti või andmevaldaja poolt andmekasutaja käsutusse andmine, et selliseid andmeid saaks kasutada vabatahtlike kokkulepete alusel või liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ühiselt või individuaalselt kas otse või vahendaja kaudu, näiteks avatud litsentsi või ärilitsentsi alusel tasu eest või tasuta;

11)

„andmevahendusteenus“ – teenus, mille eesmärk on luua tehniliste, õiguslike või muude vahendite abil ärisuhted andmete jagamiseks määramata arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel, sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses isikuandmetega, välja arvatud vähemalt:

a)	teenused, mille kaudu saadakse andmeid andmevaldajatelt ja koondatakse, rikastatakse või muundatakse andmeid neile olulise väärtuse lisamise eesmärgil ning litsentsitakse saadud andmete kasutamine andmekasutajatele, loomata ärisuhet andmevaldajate ja andmekasutajate vahel;

b)	teenused, mille puhul keskendutakse autoriõigusega kaitstud sisu vahendamisele;

teenused, mida kasutab vaid üks andmevaldaja, et kõnealuse andmevaldaja vallatavaid andmeid saaks kasutada, või mida kasutavad suletud grupina mitu juriidilist isikut, sealhulgas tarnija- või kliendisuhted või lepingupõhine koostöö, eelkõige sellised teenused, mille peamine eesmärk on tagada asjade internetiga ühendatud seadmete ja objektide toimimine;

d)	avaliku sektori asutuste pakutavad andmete jagamise teenused, mille eesmärk ei ole luua ärisuhteid;

12)	„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 2 või isikustamata andmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1807 artikli 3 punktis 2;

13)	„juurdepääs“ – andmete kasutamine kooskõlas konkreetsete tehniliste, õiguslike või korralduslike nõuetega, ilma et see tähendaks ilmtingimata andmete edastamist või allalaadimist;

14)	„peamine tegevuskoht“ – juriidilise isiku puhul tema juhatuse asukoht liidus;

15)

„andmekooperatiivide teenused“ – andmevahendusteenused, mida pakutakse organisatsioonilise struktuuri kaudu, mille moodustavad andmesubjektid, üksikettevõtjad või VKEd, kes on kõnealuse struktuuri liikmed, ning mille peamised eesmärgid on toetada oma liikmeid nende õiguste kasutamisel seoses teatavate andmetega, sealhulgas teadlike valikute tegemisel enne, kui nad annavad nõusoleku andmete töötlemiseks, vahetada seisukohti andmetöötluse selliste eesmärkide ja tingimuste üle, mis esindaksid kõige paremini nende liikmete huve seoses nende andmetega, ja pidada läbirääkimisi liikmete nimel andmetöötluse tingimuste üle enne loa andmist isikustamata andmete töötlemiseks või enne nõusoleku andmist isikuandmete töötlemiseks;

16)

„andmealtruism“ – andmete vabatahtlik jagamine, mis põhineb andmesubjektide nõusolekul, et nende kohta käivaid isikuandmeid töödeldakse, või andmevaldajate loal kasutada nende isikustamata andmeid liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärgil, kui see on kohaldatav, näiteks tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse, liikuvuse parandamise, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise, hõlbustamise, avalike teenuste osutamise parandamise, avaliku poliitika kujundamise või üldhuviga seotud teadusuuringute eesmärgil, soovimata või saamata selle eest tasu, mis ületab nende andmete kättesaadavaks tegemise tulemusena neile tekkinud kuludega seotud kompensatsiooni;

17)	„avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlikud ja kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused;

18)

„avalik-õiguslik isik“ – isik, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ega tegele tööstuse või kaubandusega;

b)	see on juriidiline isik;

seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud või selle juhtimine toimub kõnealuste omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute järelevalve all või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud;

19)

„riigi osalusega äriühing“ – igasugune ettevõtja, kelle suhtes avaliku sektori asutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel; käesoleva määratluse kohaldamisel eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt:

a)	omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;

b)	omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;

c)	võivad nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

20)

„turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, näiteks määrusele (EL) 2016/679, eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlemistoiminguid, mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks;

21)

„seaduslik esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on spetsiaalselt määratud tegutsema väljaspool liitu asuva andmevahendusteenuse osutaja või sellise üksuse nimel, kes kogub üldhuvi eesmärgil füüsiliste või juriidiliste isikute poolt andmealtruismi raames kättesaadavaks tehtud andmeid, ning kelle poole andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused võivad pöörduda lisaks andmevahendusteenuse osutajale või üksusele või nende asemel seoses käesoleva määruse kohaste kohustustega, sealhulgas selleks, et algatada väljaspool liitu asuva õigusnorme eirava andmevahendusteenuse osutaja või üksuse suhtes menetlus õigusnormide täitmise tagamiseks.

II PEATÜKK

Avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamine

Artikkel 9

Andmete taaskasutamise taotluste menetlus

1. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole kehtestatud lühemaid tähtaegu, võtavad pädevad avaliku sektori asutused või artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotlust käsitleva otsuse vastu kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

Äärmiselt ulatuslike ja keerukate taaskasutamise taotluste puhul võidakse kõnealust kahekuulist tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Sellisel juhul teatatavad pädevad avaliku sektori asutused või artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused taotlejale esimesel võimalusel, et menetlemiseks vajatakse rohkem aega, ning lisatakse viivituse põhjendused.

2. Kõigil füüsilistel või juriidilistel isikutel, keda lõikes 1 osutatud otsus otseselt mõjutab, on õigus tõhusale õiguskaitsele asjaomase asutuse asukoha liikmesriigis. Õigus õiguskaitsele sätestatakse liikmesriigi õiguses ja see hõlmab võimalust, et otsuse vaatab läbi asjakohaste eriteadmistega erapooletu asutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiasutus, asjaomane dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asutus, määruse (EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele või pädevale asutusele siduvad.

III PEATÜKK

Andmevahendusteenuste suhtes kohaldatavad nõuded

Artikkel 12

Andmevahendusteenuste osutamise tingimused

Artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuste osutamise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)	andmevahendusteenuse osutaja ei tohi kasutada andmeid, millega seotud andmevahendusteenuseid ta osutab, muul eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate käsutusse, ning osutab andmevahendusteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu;

andmevaldajale või andmekasutajale andmevahendusteenuste osutamise äritingimused, sealhulgas hinnakujundus, ei tohi sõltuda sellest kas andmevaldaja või andmekasutaja kasutab sama andmevahendusteenuse osutaja või sellega seotud üksuse muid teenuseid, ja millises ulatuses andmevaldaja või andmekasutaja selliseid muid teenuseid kasutab;

andmeid, mis on kogutud füüsilise või juriidilise isiku mis tahes tegevuse kohta eesmärgiga osutada andmevahendusteenust, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja asukohaandmed, tegevuse kestus ning andmevahendusteenust kasutava isiku seosed muude füüsiliste või juriidiliste isikutega, kasutatakse ainult nimetatud andmevahendusteenuse arendamiseks, mis võib hõlmata andmete kasutamist pettuse või küberturvalisuse avastamiseks, ning need tehakse taotluse korral kättesaadavaks andmevaldajatele;

andmevahendusteenuse osutaja hõlbustab andmete vahetamist vormingus, milles ta andmeid andmesubjektilt või andmevaldajalt saab, teisendab andmeid erivormingutesse ainult selleks, et suurendada sektorisisest ja sektoritevahelist koostalitlusvõimet või kui andmekasutaja seda taotleb või kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav või selleks, et tagada ühtlustamine rahvusvaheliste või Euroopa andmestandarditega, ja pakub andmesubjektidele või andmevaldajatele võimalust sellisest teisendamisest loobuda, välja arvatud juhul, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav;

andmevahendusteenused võivad hõlmata andmevaldajatele või andmesubjektidele täiendavate erivahendite ja -teenuste pakkumist, mille erieesmärk on hõlbustada andmete vahetamist, näiteks andmete ajutine säilitamine, hooldamine, teisendamine, anonüümimine ja pseudonüümimine; selliseid vahendeid kasutatakse üksnes andmevaldaja või andmesubjekti selgesõnalisel taotlusel või nõusolekul ning selles kontekstis pakutavaid kolmandate isikute vahendeid ei kasutata muudel eesmärkidel;

f)	andmevahendusteenuse osutaja tagab, et tema teenusele juurdepääsu kord on nii andmesubjektide ja andmevaldajate kui ka andmekasutajate jaoks õiglane, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, muu hulgas hindade ja teenusetingimuste osas;

g)	andmevahendusteenuse osutaja kehtestab korra pettuste või kuritarvituste vältimiseks isikute poolt, kes püüavad saada juurdepääsu oma andmevahendusteenuste kaudu;

andmevahendusteenuse osutaja tagab maksejõuetuse korral oma andmevahendusteenuste osutamise mõistliku järjepidevuse ja kui sellised need andmevahendusteenused tagavad andmetalletust, pakuvad nad mehhanisme, mis võimaldavad andmevaldajatel ja andmekasutajatel saada juurdepääsu oma andmetele, neid edastada või oma valdusse saada või, kui tegemist on andmesubjektide ja andmekasutajate vaheliste andmevahendusteenuste osutamisega, võimaldavad andmesubjektidel kasutada oma õigusi;

i)	andmevahendusteenuse osutaja võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada koostalitlusvõime muude andmevahendusteenustega, muu hulgas kasutades selle sektori üldkasutatavaid avatud standardeid, kus andmevahendusteenuse osutajad tegutsevad;

j)	andmevahendusteenuse osutaja võtab sobilikud tehnilised, õiguslikud ja korralduslikud meetmed, et vältida isikustamata andmete edastamist või neile juurdepääsu, kui see on liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt ebaseaduslik;

k)	andmevahendusteenuse osutaja teavitab tema jagatud isikustamata andmete loata edastamise, neile loata juurdepääsu või nende loata kasutamise korral viivituseta andmevaldajaid;

l)	andmevahendusteenuse osutaja võtab vajalikud meetmeid, et tagada isikustamata andmete säilitamise, töötlemise ja edastamise asjakohane turvalisus, ning samuti tagab andmevahendusteenuse osutaja kõrgeimal tasemel turvalisuse konkurentsi seisukohast tundliku teabe säilitamisel ja edastamisel;

andmesubjektidele teenuseid osutav andmevahendusteenuse osutaja tegutseb andmesubjektide nende parimates huvides, kui ta nende õiguste kasutamist hõlbustab, ennekõike andes andmesubjektidele, enne kui nad oma nõusoleku annavad, kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul teavet ja vajadusel nõu andmete andmekasutajate poolse kavandatud kasutamise kohta ning sellise kasutamisega seotud tüüptingimuste kohta;

kui andmevahendusteenuse osutaja pakub vahendeid, et saada andmesubjektide nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete töötlemiseks, näitab ta vajaduse korral ära kolmanda riigi jurisdiktsiooni, kus andmete kasutamist kavandatakse, ning annab andmesubjektidele vahendid nii nõusoleku andmiseks kui ka selle tagasivõtmiseks ning andmevaldajatele vahendid nii andmete töötlemise loa andmiseks kui ka selle tagasivõtmiseks;

o)	andmevahendusteenuse osutaja peab andmevahendustegevuse kohta registrit.

Artikkel 14

Järelevalve nõuete täitmise üle

1. Andmevahenduse pädev asutus jälgib ja kontrollib andmevahendusteenuse osutajate käesoleva peatüki nõuete täitmist. Andmevahenduse pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste andmevahendusteenuse osutajate nõuetelevastavust füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2. Andmevahenduse pädevatel asutusel on õigus nõuda andmevahendusteenuse osutajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt igasugust teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3. Kui andmevahenduse pädev asutus leiab, et andmevahendusteenuse osutaja ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta andmevahendusteenuse osutajat neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teate saamist oma seisukohad.

4. Andmevahenduse pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks mõistliku aja jooksul või tõsise rikkumise korral kohe, ning ta võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on tagada nõuete täitmine. Sellega seoses on andmevahenduse pädevatel asutustel vajaduse korral õigus:

a)	kehtestada haldusmenetluses hoiatavad rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi karistusmakseid ning tagasiulatava jõuga karistusmakseid, algatada kohtumenetlus trahvide kehtestamiseks, või teha mõlemat;

b)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise alustamise edasilükkamist või andmevahendusteenuse osutamise peatamist, kuni teenuseosutaja on teinud oma tingimustes andmevahenduse pädeva asutuse nõutud muudatused, või

c)	nõuda andmevahendusteenuse osutamise lõpetamist tõsise või korduva rikkumise korral, mida ei ole kõrvaldatud, kuigi selle kohta on esitatud eelnev teatis kooskõlas lõikega 3.

Kui andmevahenduse pädev asutus on andnud korralduse andmevahendusteenuse osutamise lõpetamiseks, taotleb ta komisjonilt sellise andmevahendusteenuse osutaja eemaldamist andmevahendusteenuse osutajate registrist vastavalt esimese lõike punktile c.

Kui andmevahendusteenuse osutaja rikkumised kõrvaldab, esitab kõnealune andmevahendusteenuste osutaja andmevahenduse pädevale asutusele uue teatise. Andmevahenduse pädev asutus teavitab kõigist uutest kordusteatistest komisjoni.

5. Kui andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, ei määra seaduslikku esindajat või kui seaduslik esindaja ei esita andmevahenduse pädeva asutuse nõudmisel vajalikku teavet, mis tõendab põhjalikult käesoleva määruse nõuete täitmist, on andmevahenduse pädeval asutusel õigus nõuda andmevahendusteenuste osutamise alustamise edasilükkamist või peatamist kuni seadusliku esindaja määramiseni või vajaliku teabe esitamiseni.

6. Andmevahenduse pädevad asutused teavitavad viivitamata asjaomast andmevahendusteenuse osutajat lõigete 4 ja 5 kohaselt võetud meetmetest ja nende võtmise aluseks olevatest põhjustest ning asjaomaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikest meetmetest ning määravad kindlaks mõistliku ajavahemiku, mis ei ole pikem kui 30 päeva, mille jooksul andmevahendusteenuse osutaja peab nimetatud meetmeid järgima.

7. Kui andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta osutab teenuseid teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata andmevahenduse pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus taotleb abi andmevahenduse pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmevahenduse pädev asutus annab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 15

Erandid

Käesolevat peatükki ei kohaldata tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide või teiste mittetulunduslike üksuste suhtes, juhul kui nende tegevus seisneb selles, et nad püüavad koguda üldhuvi eesmärgil füüsiliste või juriidiliste isikute poolt andmealtruismi alusel kättesaadavaks tehtud andmeid, välja arvatud juhul, kui selliste organisatsioonide ja üksuste eesmärk on luua ärisuhted määramata arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel.

IV PEATÜKK

Andmealtruism

Artikkel 20

Läbipaistvusnõuded

1. Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon säilitab täielikud ja täpsed andmed järgmise kohta:

a)	kõik füüsilised või juriidilised isikud, kellele oli antud võimalus töödelda asjaomase tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni valduses olevaid andmeid, ning nende kontaktandmed;

b)	isikuandmete töötlemise või isikustamata andmete kasutamise kuupäev või kestus;

c)	töötlemise eesmärk vastavalt selle füüsilise või juriidilise isiku teatatule, kellele töötlemisvõimalus anti;

d)	andmeid töötlevate füüsilise või juriidiliste isikute makstud tasud, kui tasu maksti.

2. Andmealtruismiorganisatsioon koostab ja edastab asjaomasele andmealtruismiorganisatsioone registreerivale pädevale asutusele tegevuse aastaaruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a)	teave tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni tegevuse kohta;

b)	kirjeldus selle kohta, mil viisil on eelarveaasta jooksul edendatud üldhuvi eesmärke, mille jaoks andmeid koguti;

kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kellel lubati töödelda üksuse valduses olevaid andmeid, sealhulgas kokkuvõtlik selliste üldhuvi eesmärkide kirjeldus, mida see andmete töötlemine teenis, ja selleks kasutatud tehniliste vahendite kirjeldus, sealhulgas privaatsuse ja andmekaitse tagamiseks kasutatud meetodite kirjeldus;

d)	kokkuvõte tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni poolt lubatud andmete töötlemise tulemustest, kui see on asjakohane;

e)	teave tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni sissetulekuallikate kohta, eriti andmetele juurdepääsu lubamisest tulenenud kogu sissetuleku puhul, ja kulude kohta.

Artikkel 24

Järelevalve

1. Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused seiravad ja kontrollivad tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist. Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide poolset nõuete täitmist füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2. Andmealtruismiorganisatsioone registreerivatel pädevatel asutusel on volitused nõuda tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidelt teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesoleva peatüki nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3. Kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus leiab, et tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul oma seisukohad peale teavituse saamist.

4. Andmealtruismiorganisatsioone registreerival pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks kohe või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab täitmise tagamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmed.

5. Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesoleva peatüki nõuet ka pärast seda, kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus on teda lõike 3 kohaselt teavitanud, siis nimetatud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon:

a)	kaotab õiguse kasutada kirjalikus ja suulises suhtluses märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“;

b)	kustutatakse asjaomasest tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust riiklikust registrist ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust liidu registrist.

Andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks pädev asutus avaldab kõik esimese lõigu punkti a kohased otsused, millega tunnistatakse kehtetuks õigus kasutada märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“.

6. Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta tegutseb teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata asjaomaste andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete eesmärgil ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus taotleb abi teise liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreerivaltpädevalt asutuselt, esitab ta põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus saadab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 27

Kaebuse esitamise õigus

1. füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada individuaalne või asjakohasel juhul kollektiivne kaebus kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes riigi asjaomasele andmevahenduse pädevale asutusele andmevahendusteenuse osutaja peale või asjakohasele andmealtruismiorganisatsioone registreerivale pädevale asutusele tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peale.

2. Andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse:

a)	menetlemise käigust ja tehtud otsusest ning

b)	artikliga 28 ette nähtud õiguskaitsevahenditest.

Artikkel 28

Õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile

1. Olenemata halduslikest ja muudest kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest on kõigil mõjutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile seoses artiklis 14 osutatud andmevahenduse pädevate asutuste õiguslikult siduvate otsustega, mis on tehtud andmevahendusteenuse osutajate teavitamiskorra haldamise, järelevalve ja täitmise tagamise osas ning artiklites 19 ja 24 osutatud andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste õiguslikult siduvate otsustega, mis on tehtud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide järelevalve osas.

2. Käesoleva artikli kohased menetlused algatatakse selle liikmesriigi kohtus või erikohtus, kus asub andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus, mille suhtes kas individuaalselt või asjakohasel juhul kollektiivselt ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku esindaja poolt taotletakse kohtulikku õiguskaitsevahendit.

3. Kui andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus jätab kaebuse menetlemata, on kõigil mõjutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel kooskõlas liikmesriigi õigusega õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile või võimalus lasta otsus läbi vaadata asjakohaste eriteadmistega erapooletul asutusel.

VI PEATÜKK

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu

Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. septembriks 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE

(1) ELT C 286, 16.7.2021, lk 38.

(2) Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2022. aasta otsus.

(3) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (ELT L 198, 25.7.2019, lk 64).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(25) Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 16).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(30) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

whereas

keyboard_tab Digital Governance Act 2022/0868 ET

Digital Governance Act 2022/0868 ET