search


keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2023/2841 ET cercato: 'tuvastamiseks' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index tuvastamiseks:


whereas tuvastamiseks:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 408

 

Artikkel 8

Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed

1.   Iga liidu üksus võtab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 8. septembriks 2025 oma kõrgeima juhtimistasandi järelevalve all asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida raamistiku alusel kindlaks tehtud küberturvalisusriske ning hoida ära või minimeerida intsidentide mõju. Kõnealuste meetmetega tagatakse kogu IKT-keskkonnas võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase, mis vastab asjakohastele küberturvalisusriskidele, võttes arvesse tehnika taset, ja kui see on kohaldatav, asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Kõnealuste meetmete proportsionaalsuse hindamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu üksuse küberturvalisusriskidele avatuse määra, tema suurust ning intsidentide esinemise tõenäosust ja nende raskust, sealhulgas nende ühiskondlikku, majanduslikku ja institutsioonidevahelist mõju.

2.   Liidu üksused käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamisel vähemalt järgmisi valdkondi:

a)

küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas artiklis 6 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed;

b)

küberturvalisuse riskide analüüsi ja infosüsteemide turvalisuse põhimõtted;

c)

pilvandmetöötlusteenuste kasutamisega seotud põhimõtete eesmärgid;

d)

asjakohasel juhul küberturvalisuse audit, mis võib hõlmata küberturvalisuse riskide, nõrkuste ja küberohtude hindamist, ning läbistustestimine, mida teeb korrapäraselt usaldusväärne erasektori teenuseosutaja;

e)

punktis d osutatud küberturvalisuse audititest tulenevate soovituste rakendamine küberturvalisuse ja põhimõtete ajakohastamise kaudu;

f)

küberturvalisuse korraldamine, sealhulgas ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramine;

g)

varade haldamine, sealhulgas IKT-varade inventeerimine ja IKT-võrgu kaardistamine;

h)

personali turvalisus ja juurdepääsu kontroll;

i)

tegevuse turvalisus;

j)

teabeedastuse turvalisus;

k)

süsteemide soetamine, arendamine ja hooldamine, sealhulgas nõrkuste käsitlemise ja avalikustamise põhimõtted;

l)

võimaluse korral lähtekoodi läbipaistvuse põhimõtted;

m)

tarneahela turvalisus, sealhulgas turvalisusega seotud aspektid iga liidu üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate vahelistes suhetes;

n)

intsidentide käsitlemine ja koostöö CERT-EUga, näiteks pidev turvalisuse seire ja logipidamine;

o)

talitluspidevuse juhtimine, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning kriisiohje, ning

p)

küberturvalisuse alase õppe, oskuste, teadlikkuse suurendamise, õppuste ja koolitusega seotud programmide edendamine ja arendamine.

Esimese lõigu punkti m kohaldamisel võtavad liidu üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale omaseid nõrkusi ning oma tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda.

3.   Liidu üksused võtavad vähemalt järgmisi küberturvalisuse riskijuhtimiserimeetmeid:

a)

kaugtöö võimaldamise ja jätkamise tehniline kord;

b)

konkreetsed sammud usaldamatuse põhimõtete järgimiseks;

c)

võrgu- ja infosüsteemides mitmikautentimise kohustuslik kasutamine;

d)

krüptograafia ja krüpteerimise, eelkõige otspunktkrüpteerimise ja turvalise digiallkirjastamise kasutamine;

e)

asjakohasel juhul turvalise hääl-, video- ja tekstiside ning turvaliste hädaolukorra sidesüsteemide kasutamine liidu üksuses;

f)

ennetavad meetmed paha- ja nuhkvara tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)

tarkvara tarneahela turvalisuse tagamine tarkvara arendamise ja hindamise turvalisuse kriteeriumide abil;

h)

selliste küberturvalisuse alaste koolitusprogrammide koostamine ja vastuvõtmine, mis on vastavuses ülesannetega, mis on antud käesoleva määruse tulemusliku rakendamise tagamise eest vastutavale liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile ja töötajatele, ja neilt eeldatava suutlikkusega;

i)

töötajate korrapärane koolitamine küberturvalisuse teemal;

j)

liidu üksuste omavahelise ühendatuse riskianalüüsides osalemine, kui see on asjakohane;

k)

hankereeglite tõhustamine, et toetada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset järgmiste vahenditega:

i)

selliste lepinguliste tõkete kõrvaldamine, mis piiravad IKT-teenuste osutajate võimalust jagada CERT-EUga teavet intsidentide, nõrkuste ja küberohtude kohta;

ii)

lepingulised kohustused teatada intsidentidest, nõrkustest ja küberohtudest ning luua asjakohased intsidentidele reageerimise ja nende seire mehhanismid.

Artikkel 20

Küberturvalisuse alase teabe jagamise kord

1.   Liidu üksused võivad vabatahtlikult teatada CERT-EU-le neid mõjutavatest intsidentidest, küberohtudest, ohuolukordadest ja nõrkustest ning anda sellekohast teavet. CERT-EU tagab selliste tõhusate sidevahendite olemasolu, mis kindlustavad kõrgel tasemel jälgitavuse, konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse, et hõlbustada liidu üksustega teabe jagamist. Teadete töötlemisel võib CERT-EU seada kohustuslike teadete menetlemise vabatahtlike teadete menetlemisest tähtsamale kohale. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei too vabatahtlik teatamine teadet esitavale liidu üksusele kaasa lisakohustusi, mida tal ei oleks olnud, kui ta ei oleks teadet esitanud.

2.   Selleks et täita oma artiklist 13 tulenevat missiooni ja ülesandeid, võib CERT-EU taotleda, et liidu üksused esitaksid talle oma IKT-süsteemide varade loendist teavet, sealhulgas teavet, mis käsitleb küberohtusid, ohuolukordi, nõrkusi, rikkeindikaatoreid, küberturvalisuse hoiatusi ning soovitusi seoses intsidentide tuvastamiseks vajalike küberturvalisuse vahendite konfiguratsiooniga. Taotluse saanud liidu üksus edastab taotletud teabe ja kõik selle hilisemad ajakohastused põhjendamatu viivituseta.

3.   Sellist teavet, millest ilmneb intsidendist mõjutatud liidu üksuse identiteet, võib CERT-EU intsidendi kohta vahetada liidu üksustega tingimusel, et mõjutatud liidu üksus annab selleks nõusoleku. Nõusoleku andmisest keeldumise korral esitab liidu üksus CERT-EU-le oma otsuse põhjendused.

4.   Liidu üksused jagavad taotluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga teavet küberturvalisuse kavade lõpuleviimise kohta.

5.   IICB või CERT-EU, nagu on asjakohane, jagab taotluse korral suuniseid, soovitusi ja üleskutseid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

6.   Käesolevas artiklis sätestatud jagamiskohustused ei laiene

a)

ELi salastatud teabele;

b)

teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba.


whereas









keyboard_arrow_down