keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET
BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf
- 1 Artikkel 12 Nõuete järgimine
- 1 Artikkel 13
- 3 Artikkel 17
- 1 Artikkel 19 Teabe käitlemine
- 1 Artikkel 21 Aruandekohustused
- 1 Artikkel 23 Tõsiste intsidentide haldamine
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
II PEATÜKK
KÜBERTURVALISUSE ÜHTLASELT KÕRGE TASEME TAGAMISE MEETMED
III PEATÜKK
INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KÜBERTURVALISUSE NÕUKODA
IV PEATÜKK
CERT-EU
V PEATÜKK
KOOSTÖÖ- JA ARUANDEKOHUSTUSED
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
- liidu 77
- või 40
- cert-eu 25
- euroopa 22
- ning 20
- küberturvalisuse 18
- iicb 18
- cert-eu 17
- artikli 17
- intsidentide 17
- võib 15
- üksuste 15
- üksus 14
- el / 14
- juhul 13
- üksused 13
- üksuse 13
- intsidendi 12
- kohaselt 12
- teabe 11
- kohta 11
- määrus 11
- nr / 11
- tõsiste 11
- käesoleva 10
- teavet 10
- nõukogu 10
- osutatud 10
- parlamendi 10
- jooksul 9
- lk 9
- pärast 8
- aasta 8
- mõjutatud 8
- millega 8
- lõikes 8
- selle 8
- direktiivi 8
- asjakohasel 7
- vastavalt 7
- lõigu 7
- esimese 7
- põhjendamatu 7
- viivituseta 7
- liidu 7
- üksusele 7
- määruse 7
- artikkel 7
- kui 7
- ikt-keskkonna 6
Artikkel 12
Nõuete järgimine
1. IICB teeb kooskõlas artikli 10 lõikega 2 ja artikliga 11 tulemuslikku seiret selle üle, kuidas liidu üksused rakendavad käesolevat määrust ning vastuvõetud suuniseid, soovitusi ja üleskutseid. IICB võib nõuda liidu üksustelt selleks vajalikku teavet või dokumente. Käesoleva artikli kohaste nõuete järgimise meetmete vastuvõtmisel ei ole liidu üksusel hääleõigust, kui asjaomane liidu üksus on otseselt esindatud IICBs.
2. Kui IICB leiab, et liidu üksus ei ole käesolevat määrust või käesoleva määruse alusel esitatud suuniseid, soovitusi või üleskutseid tulemuslikult järginud, võib ta pärast asjaomasele liidu üksusele võimaluse andmist tähelepanekute esitamiseks ja ilma, et see piiraks asjaomase liidu üksuse sisemenetlusi, teha järgmist:
| a) | edastada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud arvamuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva määruse rakendamisel täheldatud puudustele; |
| b) | anda pärast CERT-EUga konsulteerimist asjaomasele liidu üksusele suuniseid, tagamaks et selle raamistik, küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed, küberturvalisuse kava ja aruandlus oleksid kindlaksmääratud aja jooksul käesoleva määrusega kooskõlas; |
| c) | anda hoiatuse tuvastatud puuduste käsitlemiseks kindlaksmääratud aja jooksul, sealhulgas soovitused muuta asjaomase liidu üksuse poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmeid; |
| d) | esitada asjaomasele liidu üksusele põhjendatud teate, kui punkti c kohaselt antud hoiatuses tuvastatud puudusi ei ole kindlaksmääratud aja jooksul piisavalt käsitletud; |
| e) | esitada
|
| f) | teavitada oma volituste piires kontrollikoda väidetavast nõuetele mittevastavusest, kui see on asjakohane; |
| g) | esitada kõigile liikmesriikidele ja liidu üksustele soovituse peatada ajutiselt asjaomasele liidu üksusele suunatud andmevood. |
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel piiratakse hoiatuse sihtrühma asjakohaselt, kui see on vajalik küberturvalisusriski tõttu.
Esimese lõigu kohaselt esitatud hoiatused ja soovitused suunatakse asjaomase liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile.
3. Kui IICB on võtnud lõike 2 esimese lõigu punktide a–g kohaseid meetmeid, esitab asjaomane liidu üksus IICB tuvastatud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete üksikasjad. Liidu üksus esitab need üksikasjad IICBga kokku lepitud mõistliku aja jooksul.
4. Kui IICB leiab, et liidu üksus rikub järjepidevalt käesolevat määrust, tingituna otseselt liidu ametniku või muu teenistuja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas kõrgeimal juhtimistasandil, nõuab IICB, et asjaomane liidu üksus võtaks asjakohased meetmed, sealhulgas nõuab, et üksus kaaluks distsiplinaarmeetmete võtmist kooskõlas personalieeskirjades sätestatud normide ja menetlustega ning muude kohaldatavate normide ja menetlustega. Selleks edastab IICB asjaomasele liidu üksusele vajaliku teabe.
5. Kui liidu üksus teatab, et ta ei suuda artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kinni pidada, võib IICB anda igakülgselt põhjendatud juhtudel ja liidu üksuse suurust arvesse võttes loa tähtaegu pikendada.
IV PEATÜKK
CERT-EU
Artikkel 13
1. CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.
2. CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.
3. CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:
| a) | toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega; |
| b) | pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“); |
| c) | hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18; |
| d) | juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega; |
| e) | aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust; |
| f) | koordineerib tõsiste intsidentide haldamist; |
| g) | tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1; |
| h) | tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise. |
Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
4. CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:
| a) | valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul; |
| b) | operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas; |
| c) | küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus; |
| d) | kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet. |
5. CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.
6. CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):
| a) | muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire; |
| b) | teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul; |
| c) | taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi; |
| d) | teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul. |
Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.
7. CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.
8. CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.
9. CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.
10. CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.
11. CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.
12. CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.
Artikkel 17
1. CERT-EU teeb liikmesriikide samalaadsete asutustega, sh direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 10 kohaselt määratud või asutatud CSIRTidega või asjakohasel juhul pädevate asutustega ja sama direktiivi artikli 8 kohaselt määratud või asutatud ühtsete kontaktpunktidega põhjendamatu viivituseta koostööd ja vahetab nendega teavet küsimustes, mis puudutavad intsidente, küberohte, nõrkusi, ohuolukordi, võimalikke vastumeetmeid ja häid tavasid, ning kõigis küsimustes, mis on asjakohased liidu üksuste IKT-keskkondade kaitse parandamiseks, sh direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 15 osutatud CSIRTide võrgustiku kaudu. CERT-EU toetab komisjoni direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe töös ulatuslike küberturbeintsidentide ja kriiside koordineeritud haldamisel.
2. Kui CERT-EU saab teada liikmesriigi territooriumil aset leidnud olulisest intsidendist. teavitab ta vastavalt lõikele 1 viivitamata kõiki kõnealuse liikmesriigi asjaomaseid samalaadseid asutusi.
3. CERT-EU vahetab põhjendamatu viivituseta ja tingimusel, et isikuandmeid kaitstakse kohaldatava liidu andmekaitsealase õiguse kohaselt, liikmesriikide samalaadsete asutustega asjakohast teavet konkreetse intsidendi kohta, et hõlbustada samalaadsete küberohtude või intsidentide avastamist või aidata intsidenti analüüsida, ilma mõjutatud liidu üksuse loata. CERT-EU vahetab konkreetse intsidendi kohta sellist teavet, millest ilmneb intsidendi sihtmärgi identiteet, üksnes juhul, kui:
| a) | mõjutatud liidu üksus annab selleks oma nõusoleku; |
| b) | mõjutatud liidu üksus ei ole punktis a sätestatu kohaselt oma nõusolekut andnud, kuid mõjutatud liidu üksuse identiteedi avaldamine suurendaks tõenäosust, et seeläbi välditakse või leevendatakse intsidente mujal; |
| c) | mõjutatud liidu üksus on juba avalikustanud, et see intsident on teda mõjutanud. |
Otsused konkreetse intsidendi kohta sellise teabe vahetamiseks, millest ilmneb intsidendi sihtmärgi identiteet vastavalt esimese lõigu punktile b, kiidab heaks CERT-EU juht. Enne sellise otsuse tegemist võtab CERT-EU mõjutatud liidu üksusega kirjalikult ühendust ja selgitab, kuidas tema identiteedi avalikustamine aitaks vältida või leevendada intsidente mujal. CERT-EU juht esitab omapoolse selgituse ja palub sõnaselgelt, et liidu üksus teataks, kas ta annab oma nõusoleku kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. CERT-EU juht teavitab liidu üksust ka sellest, et esitatud selgitust arvesse võttes jätab ta endale õiguse avaldada teave isegi juhul, kui üksus selleks oma nõusolekut ei anna. Enne kui teave avalikustatakse, teavitatakse sellest mõjutatud liidu üksust.
Artikkel 19
Teabe käitlemine
1. Liidu üksused ja CERT-EU järgivad ametisaladuse hoidmise kohustust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 339 või samaväärsete kohaldatavate raamistikega.
2. CERT-EU valduses olevatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (10), kaasa arvatud nimetatud määruse kohast kohustust konsulteerida teiste liidu üksuste ning asjakohasel juhul liikmesriikidega alati, kui taotlus puudutab nende dokumente.
3. Liidu üksused ja CERT-EU käitlevad teavet kooskõlas kohaldatavate infoturvet käsitlevate õigusnormidega.
Artikkel 21
Aruandekohustused
1. Intsidenti käsitatakse olulisena, kui:
| a) | see on põhjustanud või võib põhjustada tõsiseid häireid asjaomase liidu üksuse toimimises või rahalist kahju sellele üksusele; |
| b) | see on mõjutanud või võib mõjutada teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid, põhjustades märkimisväärset materiaalset või mittemateriaalset kahju. |
2. Liidu üksused esitavad CERT-EU-le:
| a) | põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist varajase hoiatuse, milles asjakohasel juhul märgitakse, et olulise intsidendi põhjuseks on eeldatavasti ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus või et sellel võib olla üksuseülene või piiriülene mõju; |
| b) | põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 72 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist intsidenditeate, millega asjakohasel juhul ajakohastatakse punktis a osutatud teavet ning antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule ning võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele; |
| c) | CERT-EU taotlusel vahearuande vaatlusaluste asjade seisu kohta; |
| d) | hiljemalt üks kuu pärast punkti b kohase intsidenditeate edastamist lõpparuande, mis sisaldab järgmist:
|
| e) | kui intsident punktis d osutatud lõpparuande esitamise ajal veel kestab, hetkeseisu kajastava eduaruande ja ühe kuu jooksul pärast intsidendi käsitlemist üksuste poolt lõpparuande. |
3. Liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus ta asub, olulise intsidendi ilmnemisest.
4. Liidu üksused esitavad muu hulgas mis tahes teabe, mis võimaldab CERT-EU-l teha kindlaks sellest olulisest intsidendist lähtuva üksuseülese mõju, vastuvõtvale liikmesriigile avalduva mõju või piiriülese mõju. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei suurene teavitava üksuse vastutus üksnes teavitamise tõttu.
5. Kui see on kohaldatav, teavitavad liidu üksused mõjutatud võrgu- ja infosüsteemide või muude selliste IKT-keskkonna komponentide kasutajaid, mida oluline intsident või oluline küberoht võib mõjutada, ja kes peavad asjakohasel juhul võtma leevendusmeetmeid, põhjendamatu viivituseta meetmetest või parandusmeetmetest, mida nad saavad sellele intsidendile või ohule reageerimiseks võtta. Kui see on asjakohane, teavitavad liidu üksused kõnealuseid kasutajaid ka olulisest küberohust endast.
6. Kui oluline intsident või oluline küberoht mõjutab võrgu- ja infosüsteemi või liidu üksuse IKT-keskkonna sellist komponenti, mis on teadlikult ühendatud mõne teise liidu üksuse IKT-keskkonnaga, väljastab CERT-EU asjakohase küberturvalisuse hoiatuse.
7. Liidu üksused esitavad CERT-EU taotlusel CERT-EU-le põhjendamatu viivituseta digitaalse teabe, mis on tekkinud nende vastavate intsidentidega seotud elektrooniliste seadmete kasutamisel. CERT-EU võib esitada täiendavaid üksikasju sellise teabe liigi kohta, mida ta vajab olukorrateadlikkuse ja intsidentidele reageerimise jaoks.
8. CERT-EU esitab IICB-le, ENISA-le, EU INTCENile ja CSIRTide võrgustikule iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümitud ja koondatud andmeid oluliste intsidentide, intsidentide, küberohtude, ohuolukordade ja nõrkuste kohta vastavalt artiklile 20 ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teatatud oluliste intsidentide kohta. Koondaruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta järel vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.
9. Hiljemalt 8. juuliks 2024 annab IICB välja suunised või soovitused, milles täpsustatakse käesoleva artikli alusel aruandmise täiendavad üksikasjad, vorming ja sisu. Selliste suuniste või soovituste koostamisel võtab IICB arvesse kõiki direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõike 11 kohaselt vastu võetud rakendusakte, milles täpsustatakse teavituse teabeliik, vorming ja esitamise kord. CERT-EU levitab asjakohaseid tehnilisi üksikasju, et liidu üksused saaksid tegeleda ennetava tuvastamise, intsidentidele reageerimise või leevendusmeetmetega.
10. Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustused ei laiene
| a) | ELi salastatud teabele; |
| b) | teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba. |
Artikkel 23
Tõsiste intsidentide haldamine
1. Selleks et toetada liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist operatiivtasandil ning aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele liidu üksuste vahel ja liikmesriikidega, töötab IICB vastavalt artikli 11 punktile q ning tihedas koostöös CERT-EU ja ENISAga välja artikli 22 lõikes 2 osutatud tegevustel põhineva küberkriiside haldamise kava. Küberkriiside haldamise kava sisaldab vähemalt järgmist:
| a) | liidu üksuste vahelise koordineerimise ja teabevoo kord tõsiste intsidentide haldamiseks operatiivtasandil; |
| b) | ühtne standardne töökord; |
| c) | tõsiste intsidentide raskusastme ja kriisi käivitavate tegurite ühtne taksonoomia; |
| d) | korrapärased õppused; |
| e) | kasutatavad turvalised sidekanalid. |
2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel välja töötatud küberkriiside haldamise kava kohaldamisel ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist, toimib IICB tegevuses osalev komisjoni esindaja kontaktpunktina tõsiste intsidentidega seotud asjakohase teabe jagamisel EU-CyCLONega.
3. CERT-EU koordineerib tõsiste intsidentide haldamist liidu üksuste vahel. CERT-EU peab loendit olemasolevatest tehnilistest eksperditeadmistest, mida oleks vaja tõsiste intsidentide korral intsidentidele reageerimiseks, ning aitab IICB-l koordineerida artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu üksuste küberkriiside haldamise kavasid tõsiste intsidentide käsitlemiseks.
4. Liidu üksused annavad oma panuse tehniliste eksperditeadmiste loendisse ning esitavad igal aastal ajakohastatava nimekirja oma vastavates organisatsioonides tegutsevatest ekspertidest, märkides ära nende konkreetsed tehnilised oskused.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 26
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 13. detsember 2023
Euroopa Parlamendi nimel
president
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
P. NAVARRO RÍOS
(1) Euroopa Parlamendi 21. novembri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. detsembri 2023. aasta otsus.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).
(4) Kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga vahel liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) töökorralduse ja toimimise kohta (ELT C 12, 13.1.2018, lk 1).
(5) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
(6) Komisjoni 13. septembri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1584 koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral (ELT L 239, 19.9.2017, lk 36).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(8) ELT C 258, 5.7.2022, lk 10.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)