search

keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

 BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2023/2841 ET cercato: 'ülesanded' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index ülesanded:


whereas ülesanded:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 872

 

Artikkel 6

Küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistik

1.   Hiljemalt 8. aprilliks 2025 kehtestab iga liidu üksus pärast küberturvalisuse alast esialgset läbivaatamist, näiteks auditit, sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistiku kehtestamise üle teeb järelevalvet ja selle eest vastutab liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand.

2.   Raamistik peab hõlmama asjaomase liidu üksuse kogu salastamata IKT-keskkonda, sealhulgas ruumides kohapeal olev IKT-keskkond, käidutehnoloogia võrk, hanke korras sisse ostetavad varad ja teenused, mis asuvad pilvandmetöötluse keskkondades või mida majutavad kolmandad isikud, mobiilseadmed, ettevõttevõrgud, internetiga ühendamata koondisevõrgud ja mistahes seadmed, mis on ühendatud nende keskkondadega (edaspidi „IKT-keskkond“). Raamistik põhineb kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil.

3.   Raamistikuga tagatakse küberturvalisuse kõrge tase. Raamistikuga kehtestatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud sisemised küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas eesmärgid ja prioriteedid, ning liidu üksuse nende töötajate roll ja kohustused, kelle ülesanne on tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine. Raamistik sisaldab ka rakendamise tulemuslikkuse mõõtmise mehhanisme.

4.   Raamistik vaadatakse läbi korrapäraselt, ent vähemalt iga nelja aasta tagant, võttes arvesse küberturvalisusriskide muutumist. Asjakohasel juhul ja artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel võib liidu üksuse raamistikku ajakohastada vastavalt CERT-EU juhistele, mis käsitlevad kindlaks tehtud intsidente või käesoleva määruse rakendamisel täheldatud võimalikke lünki.

5.   Iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand vastutab käesoleva määruse rakendamise eest ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas tema organisatsioon täidab raamistikuga seotud kohustusi.

6.   Asjakohasel juhul ja ilma et see piiraks liidu üksuse kõrgeima juhtimistasandi vastutust käesoleva määruse rakendamise eest, võib iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand delegeerida käesolevast määrusest tulenevad teatavad kohustused asjaomase liidu üksuse kõrgematele ametnikele personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muudele samaväärse tasandi ametnikele. Olenemata delegeerimisest võib kõrgeimat juhtimistasandit pidada vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest asjaomases liidu üksuses.

7.   Igas liidu üksuses peavad olema toimivad mehhanismid, millega tagatakse, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IKT eelarvest. Selle osa kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse raamistikku.

8.   Iga liidu üksus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või samaväärseid ülesandeid täitva töötaja, kes on ühtne kontaktpunkt kõigis küberturvalisuse aspektides. Kohalik küberturvalisuse ametnik hõlbustab käesoleva määruse rakendamist ja annab otse kõrgeimale juhtimistasandile rakendamise seisust korrapäraselt aru. Ilma et see piiraks kohaliku küberturvalisuse ametniku tegutsemist igas liidu üksuses ühtse kontaktpunktina, võib liidu üksus delegeerida kohaliku küberturvalisuse ametniku teatavad käesoleva määruse rakendamisega seotud ülesanded CERT-EU-le kõnealuse liidu üksuse ja CERT-EU vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel või võib need ülesanded jagada mitme liidu üksuse vahel. Kui need ülesanded delegeeritakse CERT-EU-le, otsustab artikli 10 alusel loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda, kas seda teenust osutatakse CERT-EU põhiteenuste osana, võttes arvesse asjaomase liidu üksuse inim- ja rahalisi ressursse. Iga liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta CERT-EUd kohaliku küberturvalisuse ametniku ametisse nimetamisest ja sellega seotud hilisematest muudatustest.

CERT-EU koostab ametisse nimetatud kohalike küberturvalisuse ametnike nimekirja ja ajakohastab seda.

9.   Iga liidu üksuse kõrgemad ametnikud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muud samaväärse tasandi ametnikud ning kõik töötajad, kelle ülesanne on rakendada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid ja täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, osalevad korrapäraselt erikoolitustel, et omandada piisavad teadmised ja oskused küberturvalisuse riskide ja nende juhtimise tavade ning nende liidu üksuse tegevusele avalduva mõju mõistmiseks ja hindamiseks.

Artikkel 10

Institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda

1.   Luuakse institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda (IICB).

2.   IICB kohustused on järgmised:

a)

seirata, kuidas liidu üksused käesolevat määrust rakendavad, ja toetada seda;

b)

teha järelevalvet CERT-EU üldiste prioriteetide ja eesmärkide rakendamise üle ning anda CERT-EU-le strateegilisi suuniseid.

3.   IICB-sse kuuluvad järgmised isikud:

a)

üks esindaja, kelle määrab iga järgnevalt nimetatud üksus:

i)

Euroopa Parlament;

ii)

Euroopa Ülemkogu;

iii)

Euroopa Liidu Nõukogu;

iv)

komisjon;

v)

Euroopa Liidu Kohus;

vi)

Euroopa Keskpank;

vii)

Euroopa Kontrollikoda;

viii)

Euroopa välisteenistus;

ix)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

x)

Euroopa Regioonide Komitee;

xi)

Euroopa Investeerimispank;

xii)

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus;

xiii)

ENISA;

xiv)

Euroopa Andmekaitseinspektor;

xv)

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet;

b)

kolm esindajat, kelle määrab ELi asutuste võrgustik (EUAN) oma IKT nõuandekomitee ettepanekul ja kes esindavad oma IKT-keskkonda haldavate liidu organite ja asutuste huve, välja arvatud punktis a osutatud esindajad.

IICBs esindatud liidu üksused püüavad saavutada määratud esindajate seas soolise tasakaalu.

4.   IICB liikmeid võivad abistada asendusliikmed. Juhataja võib IICB koosolekule osalema kutsuda lõikes 3 osutatud liidu üksuste või muude liidu üksuste muid esindajaid, kuid neil ei ole hääleõigust.

5.   CERT-EU juht ja direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 14 kohaselt loodud koostöörühma, artikli 15 kohaselt loodud CSIRTide võrgustiku ja artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe juhatajad või nende asendusliikmed võivad IICB koosolekul osaleda vaatlejana. Erandjuhtudel ja kooskõlas IICB kodukorraga võib IICB otsustada teisiti.

6.   IICB võtab vastu oma kodukorra.

7.   IICB määrab kooskõlas kodukorraga oma liikmete hulgast juhataja kolmeks aastaks. Juhataja asendusliikmest saab samaks ajavahemikuks IICB täisliige.

8.   IICB kohtub vähemalt kolm korda aastas juhataja algatusel või CERT-EU või mõne oma liikme taotlusel.

9.   Igal IICB liikmel on üks hääl. IICB otsused tehakse lihthäälteenamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. IICB juhatajal ei ole hääleõigust, välja arvatud häälte võrdse jagunemise korral, kui ta võib anda otsustava hääle.

10.   IICB võib tegutseda oma kodukorra kohaselt algatatud lihtsustatud kirjaliku menetluse teel. Kõnealuse menetluse kohaselt loetakse asjaomane otsus juhataja määratud aja jooksul heakskiidetuks, kui mõni liige ei esita vastuväidet.

11.   IICB sekretariaaditeenuseid osutab komisjon ja sekretariaat on vastutav IICB juhataja ees.

12.   ELi asutuste võrgustiku poolt nimetatud esindajad edastavad IICB otsused ELi asutuste võrgustiku liikmetele. Igal ELi asutuste võrgustiku liikmel on õigus juhtida nende esindajate või IICB juhataja tähelepanu teemale, mis tema arvates peaks pälvima IICB tähelepanu.

13.   IICB võib luua täitevkomitee, mis aitaks teda tema töös, ning delegeerida sellele osa oma ülesandeid ja volitusi. IICB kehtestab täitevkomitee kodukorra, kaasa arvatud selle ülesanded ja volitused, ning selle liikmete ametiaja kestuse.

14.   IICB esitab hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusamme ning täpsustatakse eelkõige, mil määral teeb CERT-EU koostööd iga liikmesriigi samalaadsete asutustega. Aruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta tagant vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

Artikkel 11

IICB ülesanded

Oma kohustuste täitmisel teeb IICB eeskätt järgmist:

a)

annab CERT-EU juhile juhiseid;

b)

seirab tõhusalt käesoleva määruse rakendamist ja teeb selle üle järelevalvet ning toetab liidu üksusi nende küberturvalisuse parandamisel, sealhulgas nõuab asjakohasel juhul liidu üksustelt ja CERT-EU-lt ad hoc aruandeid;

c)

võtab pärast strateegilist arutelu vastu mitmeaastase strateegia liidu üksustes küberturvalisuse taseme tõstmiseks, hindab seda strateegiat korrapäraselt, ent vähemalt iga viie aasta tagant, ning muudab seda vajaduse korral;

d)

töötab välja metoodika ja korralduslikud aspektid liidu üksuste vabatahtlike vastastikuste hindamiste tegemiseks, et õppida jagatud kogemustest, tugevdada vastastikust usaldust, saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase ja suurendada liidu üksuste küberturvalisuse alast suutlikkust, tagades, et selliseid vastastikuseid hindamisi teevad küberturvalisuse valdkonna eksperdid, kelle on määranud liidu üksus, mis ei ole hinnatav liidu üksus, ning et metoodika põhineb direktiivi (EL) 2022/2555 artiklil 19 ja on asjakohasel juhul kohandatud liidu üksustele;

e)

kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU iga-aastase tööprogrammi ja seirab selle rakendamist;

f)

kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU teenuste kataloogi ja kõik selle ajakohastused;

g)

kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU tegevuse iga-aastase tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sealhulgas seoses personaliga;

h)

kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU teenustaseme kokkulepete korra;

i)

vaatab läbi ja kiidab heaks CERT-EU juhi koostatud aastaaruande, milles käsitletakse CERT-EU tegevust ja rahaliste vahendite haldamist;

j)

kiidab heaks CERT-EU juhi ettepaneku põhjal kehtestatud CERT-EU põhilised tulemusnäitajad ja seirab neid;

k)

kiidab heaks CERT-EU ja muude üksuste vahelised artikli 18 kohaselt sõlmitud koostöökokkulepped, teenustaseme kokkulepped ja lepingud;

l)

võtab CERT-EU artikli 14 kohase ettepaneku alusel vastu suuniseid ja soovitusi ning annab CERT-EU-le korralduse esitada suuniste või soovituste ettepanek või üleskutse, see tagasi võtta või seda muuta;

m)

loob spetsiifilisi ülesandeid täitvaid tehnilisi nõuanderühmi, et abistada IICBd tema töös, kiidab heaks nende pädevuse ja määrab nende juhatajad;

n)

võtab vastu ja hindab liidu üksuste poolt käesoleva määruse alusel esitatud dokumente ja aruandeid, näiteks küberturvalisuse küpsustaseme hinnanguid;

o)

hõlbustab ENISA toetatava, liidu üksuste kohalike küberturvalisuse ametnike mitteametliku rühma loomist, et vahetada käesoleva määruse rakendamisega seotud parimaid tavasid ja teavet;

p)

seirab liidu üksuste IKT-keskkondade omavahelise ühendatuse korra asjakohasust ja annab nõuandeid võimalike paranduste tegemiseks, võttes arvesse CERT-EU esitatud teavet kindlaks tehtud küberturvalisusriskide ja saadud kogemuste kohta;

q)

töötab välja küberkriiside haldamise kava, et toetada tegevuse tasandil liidu üksusi mõjutavate tõsiste intsidentide koordineeritud haldamist ja aidata kaasa asjakohase teabe korrapärasele vahetamisele, eelkõige seoses tõsiste intsidentide mõju ja raskusega ning nende mõju vähendamise võimalike viisidega;

r)

koordineerib liidu eri üksuste artikli 9 lõikes 2 osutatud küberkriiside haldamise kavade vastuvõtmist;

s)

võtab vastu artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti m kohase tarneahela turvalisusega seotud soovitused, võttes arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 22 osutatud liidu tasandil kriitilise tähtsusega tarneahelate koordineeritud turberiski hindamise tulemusi, et toetada liidu üksusi tulemuslike ja proportsionaalsete küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete vastuvõtmisel.

Artikkel 13

CERT-EU missioon ja ülesanded

1.   CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.

2.   CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.

3.   CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:

a)

toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega;

b)

pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“);

c)

hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18;

d)

juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega;

e)

aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust;

f)

koordineerib tõsiste intsidentide haldamist;

g)

tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1;

h)

tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise.

Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

4.   CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:

a)

valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul;

b)

operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas;

c)

küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus;

d)

kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet.

5.   CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6.   CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):

a)

muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire;

b)

teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul;

c)

taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi;

d)

teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul.

Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.

7.   CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.

8.   CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.

9.   CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

10.   CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.

11.   CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.

12.   CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.


whereas
keyboard_arrow_down