keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET

1.   hiljemalt 8. aprilliks 2025 kehtestab iga liidu üksus pärast küberturvalisuse alast esialgset läbivaatamist, näiteks auditit, sisemise küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistiku kehtestamise üle teeb järelevalvet ja selle eest vastutab liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand.

2.   Raamistik peab hõlmama asjaomase liidu üksuse kogu salastamata IKT-keskkonda, sealhulgas ruumides kohapeal olev IKT-keskkond, käidutehnoloogia võrk, hanke korras sisse ostetavad varad ja teenused, mis asuvad pilvandmetöötluse keskkondades või mida majutavad kolmandad isikud, mobiilseadmed, ettevõttevõrgud, internetiga ühendamata koondisevõrgud ja mistahes seadmed, mis on ühendatud nende keskkondadega (edaspidi „IKT-keskkond“). Raamistik põhineb kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil.

3.   Raamistikuga tagatakse küberturvalisuse kõrge tase. Raamistikuga kehtestatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud sisemised küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas eesmärgid ja prioriteedid, ning liidu üksuse nende töötajate roll ja kohustused, kelle ülesanne on tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine. Raamistik sisaldab ka rakendamise tulemuslikkuse mõõtmise mehhanisme.

4.   Raamistik vaadatakse läbi korrapäraselt, ent vähemalt iga nelja aasta tagant, võttes arvesse küberturvalisusriskide muutumist. Asjakohasel juhul ja artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel võib liidu üksuse raamistikku ajakohastada vastavalt CERT-EU juhistele, mis käsitlevad kindlaks tehtud intsidente või käesoleva määruse rakendamisel täheldatud võimalikke lünki.

5.   Iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand vastutab käesoleva määruse rakendamise eest ja teeb järelevalvet selle üle, kuidas tema organisatsioon täidab raamistikuga seotud kohustusi.

6.   Asjakohasel juhul ja ilma et see piiraks liidu üksuse kõrgeima juhtimistasandi vastutust käesoleva määruse rakendamise eest, võib iga liidu üksuse kõrgeim juhtimistasand delegeerida käesolevast määrusest tulenevad teatavad kohustused asjaomase liidu üksuse kõrgematele ametnikele personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muudele samaväärse tasandi ametnikele. Olenemata delegeerimisest võib kõrgeimat juhtimistasandit pidada vastutavaks käesoleva määruse rikkumise eest asjaomases liidu üksuses.

7.   Igas liidu üksuses peavad olema toimivad mehhanismid, millega tagatakse, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IKT eelarvest. Selle osa kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse raamistikku.

8.   Iga liidu üksus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või samaväärseid ülesandeid täitva töötaja, kes on ühtne kontaktpunkt kõigis küberturvalisuse aspektides. Kohalik küberturvalisuse ametnik hõlbustab käesoleva määruse rakendamist ja annab otse kõrgeimale juhtimistasandile rakendamise seisust korrapäraselt aru. Ilma et see piiraks kohaliku küberturvalisuse ametniku tegutsemist igas liidu üksuses ühtse kontaktpunktina, võib liidu üksus delegeerida kohaliku küberturvalisuse ametniku teatavad käesoleva määruse rakendamisega seotud ülesanded CERT-EU-le kõnealuse liidu üksuse ja CERT-EU vahel sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel või võib need ülesanded jagada mitme liidu üksuse vahel. Kui need ülesanded delegeeritakse CERT-EU-le, otsustab artikli 10 alusel loodud institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoda, kas seda teenust osutatakse CERT-EU põhiteenuste osana, võttes arvesse asjaomase liidu üksuse inim- ja rahalisi ressursse. Iga liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta CERT-EUd kohaliku küberturvalisuse ametniku ametisse nimetamisest ja sellega seotud hilisematest muudatustest.

CERT-EU koostab ametisse nimetatud kohalike küberturvalisuse ametnike nimekirja ja ajakohastab seda.

9.   Iga liidu üksuse kõrgemad ametnikud personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses või muud samaväärse tasandi ametnikud ning kõik töötajad, kelle ülesanne on rakendada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid ja täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, osalevad korrapäraselt erikoolitustel, et omandada piisavad teadmised ja oskused küberturvalisuse riskide ja nende juhtimise tavade ning nende liidu üksuse tegevusele avalduva mõju mõistmiseks ja hindamiseks.

1.   hiljemalt 8. juuliks 2025 ja seejärel vähemalt iga kahe aasta tagant viib iga liidu üksus läbi küberturvalisuse küpsustaseme hindamise, mis hõlmab kõiki tema IKT-keskkonna elemente.

2.   Küberturvalisuse küpsustaseme hindamine viiakse asjakohasel juhul läbi valdkonnale spetsialiseerunud kolmanda isiku abiga.

3.   Sarnase struktuuriga liidu üksused võivad oma asjaomaste üksuste küberturvalisuse küpsustaseme hindamisel teha koostööd.

4.   Artikli 10 kohaselt loodud institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja taotlusel ja asjaomase liidu üksuse sõnaselgel nõusolekul võib küberturvalisuse küpsustaseme hindamise tulemusi arutada nimetatud nõukojas või kohalike küberturvalisuse ametnike mitteametlikus rühmas, et õppida kogemustest ja jagada parimaid tavasid.

1.   Intsidenti käsitatakse olulisena, kui:

2.   Liidu üksused esitavad CERT-EU-le:

3.   Liidu üksus teavitab põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast olulisest intsidendist teadasaamist artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide samalaadseid asutusi liikmesriigis, kus ta asub, olulise intsidendi ilmnemisest.

4.   Liidu üksused esitavad muu hulgas mis tahes teabe, mis võimaldab CERT-EU-l teha kindlaks sellest olulisest intsidendist lähtuva üksuseülese mõju, vastuvõtvale liikmesriigile avalduva mõju või piiriülese mõju. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei suurene teavitava üksuse vastutus üksnes teavitamise tõttu.

5.   Kui see on kohaldatav, teavitavad liidu üksused mõjutatud võrgu- ja infosüsteemide või muude selliste IKT-keskkonna komponentide kasutajaid, mida oluline intsident või oluline küberoht võib mõjutada, ja kes peavad asjakohasel juhul võtma leevendusmeetmeid, põhjendamatu viivituseta meetmetest või parandusmeetmetest, mida nad saavad sellele intsidendile või ohule reageerimiseks võtta. Kui see on asjakohane, teavitavad liidu üksused kõnealuseid kasutajaid ka olulisest küberohust endast.

6.   Kui oluline intsident või oluline küberoht mõjutab võrgu- ja infosüsteemi või liidu üksuse IKT-keskkonna sellist komponenti, mis on teadlikult ühendatud mõne teise liidu üksuse IKT-keskkonnaga, väljastab CERT-EU asjakohase küberturvalisuse hoiatuse.

7.   Liidu üksused esitavad CERT-EU taotlusel CERT-EU-le põhjendamatu viivituseta digitaalse teabe, mis on tekkinud nende vastavate intsidentidega seotud elektrooniliste seadmete kasutamisel. CERT-EU võib esitada täiendavaid üksikasju sellise teabe liigi kohta, mida ta vajab olukorrateadlikkuse ja intsidentidele reageerimise jaoks.

8.   CERT-EU esitab IICB-le, ENISA-le, EU INTCENile ja CSIRTide võrgustikule iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümitud ja koondatud andmeid oluliste intsidentide, intsidentide, küberohtude, ohuolukordade ja nõrkuste kohta vastavalt artiklile 20 ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teatatud oluliste intsidentide kohta. Koondaruannet võetakse arvesse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 18 kohaselt iga kahe aasta järel vastu võetavas aruandes, mis käsitleb küberturvalisuse olukorda liidus.

9.   hiljemalt 8. juuliks 2024 annab IICB välja suunised või soovitused, milles täpsustatakse käesoleva artikli alusel aruandmise täiendavad üksikasjad, vorming ja sisu. Selliste suuniste või soovituste koostamisel võtab IICB arvesse kõiki direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõike 11 kohaselt vastu võetud rakendusakte, milles täpsustatakse teavituse teabeliik, vorming ja esitamise kord. CERT-EU levitab asjakohaseid tehnilisi üksikasju, et liidu üksused saaksid tegeleda ennetava tuvastamise, intsidentidele reageerimise või leevendusmeetmetega.

10.   Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustused ei laiene

1.   Küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena hõlbustab CERT-EU intsidentide, küberohtude, nõrkuste ja ohuolukordadega seotud teabevahetust järgnevalt nimetatute vahel:

2.   CERT-EU hõlbustab asjakohasel juhul ja tihedas koostöös ENISAga intsidentidele reageerimise alast koordineerimist liidu üksuste vahel, sealhulgas:

3.   CERT-EU toetab tihedas koostöös ENISAga liidu üksusi intsidentide, küberohtude, nõrkuste ja ohuolukordade alase olukorrateadlikkuse vallas, samuti küberturvalisuse valdkonna asjakohaste arengusuundumuste alase teabe jagamise vallas.

4.   hiljemalt 8. jaanuariks 2025 võtab IICB CERT-EU ettepaneku alusel vastu suunised või soovitused intsidentidele reageerimise koordineerimise ja koostöö kohta oluliste intsidentide korral. Kui kahtlustatakse, et intsident on kuritegelik, annab CERT-EU nõu selle kohta, kuidas teatada intsidendist põhjendamatu viivituseta õiguskaitseasutustele.

5.   Liikmesriigi konkreetse taotluse alusel ja asjaomaste liidu üksuste nõusolekul võib CERT-EU kutsuda artikli 23 lõikes 4 osutatud nimekirjast eksperte, et aidata reageerida kõnealust liikmesriiki mõjutavale tõsisele intsidendile või ulatuslikule küberturbeintsidendile kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 15 lõike 3 punktiga g. Konkreetsed reeglid, mille alusel saab liidu üksustest tehnilisi eksperte kutsuda ja nende teadmisi kasutada, kiidab CERT-EU ettepaneku alusel heaks IICB.

1.   hiljemalt 8. jaanuariks 2025 ja seejärel igal aastal esitab IICB CERT-EU abiga komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. IICB võib anda komisjonile soovituse käesolev määrus läbi vaadata.

2.   hiljemalt 8. jaanuariks 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ning strateegilisel ja operatiivtasandil saadud kogemusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aruanne hõlmab artikli 16 lõikes 1 osutatud läbivaatamist, mis käsitleb võimalust muuta CERT-EU liidu ametiks.

3.   hiljemalt 8. jaanuariks 2029 hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande. Komisjon hindab ka ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise asjakohasust, võttes arvesse ka teisi nende süsteemide suhtes kohaldatavaid liidu õigusakte. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.