search


keyboard_tab Digital Governance Act 2022/0868 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/0868 ET cercato: 'avalikus' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index avalikus:


whereas avalikus:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 1240

 

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse:

a)

avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate andmete liidusisese taaskasutamise tingimused;

b)

teavitamis- ja järelevalveraamistik, mida kohaldatakse andmevahendusteenuste osutamise suhtes;

c)

altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja töötlemisega tegelevate üksuste vabatahtliku registreerimise raamistik ja

d)

raamistik Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu asutamiseks.

2.   Käesoleva määrusega ei panda avaliku sektori asutustele kohustust lubada andmete taaskasutamist ega vabastata neid nende konfidentsiaalsuskohustustest, mis tulenevad liidu või liikmesriigi õigusest.

Käesolev määrus ei piira

a)

teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele andmetele juurdepääsu või selliste andmete taaskasutamist käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse konkreetsete sätete kohaldamist, eelkõige seoses juurdepääsu andmisega ametlikele dokumentidele ja nende avalikustamisega, ning

b)

liidu või liikmesriigi õigusest avaliku sektori asutustele tulenevaid kohustusi seoses andmete taaskasutamise lubamisega või isikustamata andmete töötlemisega seotud nõuete kohaldamist.

Juhul kui avaliku sektori asutused, andmevahendusteenuse osutajad või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid peavad sektoripõhise liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt täitma konkreetseid tehnilisi, halduslikke või korralduslikke lisanõudeid, muu hulgas tulenevalt loaandmise või sertifitseerimise korrast, kohaldatakse samuti kõnealuse sektoripõhise liidu või liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätted. Kõik sellised konkreetsed lisanõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud.

3.   Kõigi käesoleva määrusega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja liikmesriigi õigust. Eelkõige ei piira käesolev määrus määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivide 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680 kohaldamist, sealhulgas järelevalveasutuste volitusi ja pädevusi. Kui käesoleva määruse sätted on vastuolus isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õiguse kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigusega, siis peaks olema ülimuslik asjakohane liidu või liikmesriigi isikuandmete kaitset käsitlev õigus. Käesoleva määrusega ei looda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ning ei mõjutata õigusi ega kohustusi, mis on sätestatud määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 või direktiivides 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.

4.   Käesolev määrus ei piira konkurentsiõiguse kohaldamist.

5.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide pädevust seoses nende avalikku julgeolekut, riigikaitset ja riiklikku julgeolekut puudutava tegevusega.

Artikkel 5

Taaskasutamise tingimused

1.   Avaliku sektori asutused, kes on liikmesriigi õiguse alusel pädevad andma taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu mõnesse artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluvatele andmetele või sellise juurdepääsu andmisest keelduma, teevad artiklis 8 osutatud ühtse teabepunkti kaudu üldsusele kättesaadavaks sellise taaskasutamise lubamise tingimused ja taaskasutamise taotlemise korra. Taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andmiseks või sellest keeldumiseks, võivad neid aidata artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused on varustatud vajalike ressurssidega, mis vastavad käesolevale artiklile.

2.   Taaskasutamise tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud andmekategooriate, taaskasutamise eesmärkide ja selliste andmete iseloomu seisukohast, mille taaskasutamine on lubatud. Kõnealuseid tingimusi ei kasutata konkurentsi piiramiseks.

3.   Avaliku sektori asutused tagavad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega andmete kaitstuse säilimise. Need võivad hõlmata järgmiste nõuete kehtestamist:

a)

andmete taaskasutamiseks antakse õigus vaid juhul, kui avaliku sektori asutus või pädev asutus on taaskasutamise taotluse saamisel taganud

i)

isikuandmete anonüümimise ning

ii)

konfidentsiaalse äriteabe, sealhulgas ärisaladuste või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu puhul on andmed muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit;

b)

andmetele juurdepääs ja nende taaskasutamine võrgu kaudu peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või kontrollib avaliku sektori asutus;

c)

kui kaugjuurdepääsu ei saa võimaldada kolmandate isikute õigusi ja huvisid ohtu seadmata, peab andmetele juurepääs ja nende taaskasutamine toimuma ruumides, kus asub turvaline töötlemiskeskkond, kooskõlas rangete turvastandarditega.

4.   Lõike 3 punktide b ja c kohaselt lubatud taaskasutuse puhul kehtestavad avaliku sektori asutused tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse. Avaliku sektori asutus jätab endale õiguse andmekaitse tervikluse säilitamiseks kontrollida taaskasutaja tehtud andmetöötlustoimingute protsessi, vahendeid ja kõiki tulemusi ning õiguse keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave seab ohtu kolmandate isikute õigused ja huvid. Otsus keelata tulemuste kasutamine peab olema taaskasutaja jaoks arusaadav ja läbipaistev.

5.   Kui liikmesriigi õigus ei näe ette konkreetseid kaitsemeetmeid seoses artiklis 3 lõikes 1 osutatud andmete taaskasutamise puhul kohaldatavate konfidentsiaalsuskohustustega, siis seab avaliku sektori asutus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud andmete taaskasutamise tingimuseks, et taaskasutaja peab järgima konfidentsiaalsuskohustust, millega keelatakse sellise kolmandate isikute õigusi ja huve ohustava teabe avalikustamine, mille taaskasutaja võib olla saanud hoolimata kehtestatud kaitsemeetmetest. Taaskasutajatel on keelatud tagasituvastada andmesubjekte, kellega andmed on seotud, ning nad võtavad tehnilisi ja operatiivmeetmeid, et tagasituvastust vältida ja teavitada avaliku sektori asutust kõigist andmetega seotud rikkumistest, mille tulemusena asjaomased andmesubjektid tagasituvastatakse. Isikustamata andmete loata taaskasutamise puhul teavitab taaskasutaja viivituseta, vajaduse korral avaliku sektori asutuse abil, juriidilisi isikuid, kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada.

6.   Kui ei ole võimalik lubada andmete taaskasutamist kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustustega ja puudub õiguslik alus andmete edastamiseks määruse (EL) 2016/679 alusel, siis teeb avaliku sektori asutus liidu ja liikmesriigi õigusele vastavalt kõik endast oleneva, et osutada abi võimalikele taaskasutajatele selliste andmesubjektide nõusoleku või andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib mõjutada, kui see on võimalik ilma, et sellest tuleneks ebaproportsionaalne koormus avaliku sektori asutusele. Kui avaliku sektori asutus osutab sellist abi, võivad teda aidata artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

7.   Andmete taaskasutamist lubatakse üksnes kooskõlas intellektuaalomandi õigustega. Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada andmete taaskasutamist või piirata taaskasutamist rohkem kui see on võimalik käesoleva määruse sätete kohaselt.

8.   Kui taotletavaid andmeid käsitatakse ärilist või statistilist konfidentsiaalsust käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt konfidentsiaalsena, siis tagavad avaliku sektori asutused, et taaskasutamise lubamise tulemusena ei avalikustata konfidentsiaalseid andmeid, välja arvatud juhul, kui selline taaskasutamine on lubatud lõike 6 kohaselt.

9.   Kui taaskasutaja kavatseb edastada artikli 3 lõikes 1 sätestatud alustel kaitstud isikustamata andmeid kolmandasse riiki, siis teavitab ta avaliku sektori asutust oma kavatsusest edastada selline teave ja sellise edastamise eesmärgist selle teabe taaskasutamise taotlemise ajal. Käesoleva artikli lõike 6 kohase taaskasutamise puhul teavitab taaskasutaja, vajaduse korral avaliku sektori asutuse abil, juriidilist isikut, kelle õigusi ja huve taaskasutamine võib mõjutada, kõnealusest kavatsusest, eesmärgist ja asjakohastest kaitsemeetmetest. Avaliku sektori asutus lubab taaskasutamist üksnes juhul, kui juriidiline isik annab edastamiseks loa.

10.   Avaliku sektori asutused edastavad isikustamata konfidentsiaalseid või intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmeid taaskasutajale, kes kavatseb edastada need andmed kolmandasse riiki, mis ei kuulu lõike 12 kohaselt kindlaks määratud riikide hulka, üksnes juhul, kui taaskasutaja võtab lepingulise kohustuse:

a)

täita lõigete 7 ja 8 alusel kehtestatud kohustusi isegi pärast seda, kui andmed on kolmandasse riiki edastatud, ning

b)

tunnistada andmeid edastava avaliku sektori asutuse liikmesriigi kohtute või erikohtute pädevust mis tahes vaidluse puhul seoses lõigete 7 ja 8 järgimisega.

11.   Avaliku sektori asutused annavad vajaduse korral ja oma võimete piires taaskasutajatele suuniseid ja abi seoses käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kohustuste täitmisega.

Avaliku sektori asutuste ja taaskasutajate abistamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse standardsed lepingutingimused käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kohustuste täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   Kui seda õigustab märkimisväärne arv taotlusi kogu liidus seoses isikustamata andmete taaskasutamisega teatavates kolmandates riikides, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalve- ning täitmise tagamise kord vastab järgmistele tingimustele:

a)

see tagab intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitse viisil, mis on sisuliselt samaväärne liidu õiguse kohaselt tagatud kaitsega;

b)

seda kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt ning

c)

sellega on ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

13.   Konkreetsete liidu seadusandlike aktidega võidakse lugeda teatavad avaliku sektori asutuste valduses olevad isikustamata andmete kategooriad käesoleva artikli kohaldamisel väga tundlikeks, kui nende edastamine kolmandatesse riikidesse võib seada ohtu liidu avaliku poliitika eesmärgid (näiteks ohutuse ja rahvatervise) või põhjustada isikustamata ja anonüümitud andmete tagasituvastuse riski. Kui selline õigusakt vastu võetakse, võtab komisjon kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades eritingimused, mis kehtivad selliste andmete kolmandatesse riikidesse edastamise puhul.

Need eritingimused lähtuvad konkreetses liidu seadusandlikus aktis kindlaks määratud isikustamata andmete kategooriate iseloomust ja põhjustest, miks neid kategooriaid loetakse väga tundlikeks, võttes arvesse anonüümitud isikustamata andmete tagasituvastuse riske. Nad on mittediskrimineerivad ja piirduvad sellega, mis on vajalik selles aktis kindlaks määratud liidu avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Kui esimeses lõigus osutatud konkreetsete liidu seadusandlike aktidega seda nõutakse, siis võivad sellised eritingimused hõlmata edastamise suhtes kohaldatavaid tingimusi või sellega seotud tehnilist korda, piiranguid seoses andmete taaskasutamisega kolmandates riikides või isikute kategooriatega, kellel on õigus selliseid andmeid kolmandatesse riikidesse edastada, või erandjuhtudel piiranguid seoses kolmandatesse riikidesse edastamisega.

14.   Füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud õigus isikustamata andmeid taaskasutada, võib andmeid edastada ainult neisse kolmandatesse riikidesse, mille puhul on täidetud lõigetes 10, 12 ja 13 sätestatud tingimused.

Artikkel 6

Tasud

1.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise eest.

2.   Lõike 1 kohaselt võetav tasu peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning see ei tohi piirata konkurentsi.

3.   Avaliku sektori asutused tagavad, et tasusid saab maksta ka internetis, kasutades laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et kedagi diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, makseinstrumendi väljastamise koha või maksekonto asukoha põhjal liidus.

4.   Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, võtavad nad meetmeid, et pakkuda stiimuleid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel, näiteks teadusuuringuteks, ning VKEde ja idufirmade poolt kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellega seoses võivad avaliku sektori asutused teha andmed kättesaadavaks ka väiksema tasu eest või tasuta, eelkõige VKEdele ja idufirmadele ning kodanikuühendustele ja haridusasutustele. Selleks võivad avaliku sektori asutused koostada loendi selliste taaskasutajate kategooriatest, kellele andmed tehakse kättesaadavaks väiksema tasu eest või tasuta. Loend ja selle koostamise kriteeriumid avalikustatakse.

5.   Tasud tulenevad kuludest, mis on seotud artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, ja piirduvad vajalike kuludega seoses:

a)

andmete reprodutseerimise, esitamise ja levitamisega,

b)

õiguste saamise,

c)

anonüümimise või muude kuludega, mis tulenevad isikuandmete ja äriliselt konfidentsiaalsete andmete ettevalmistamisest artikli 5 lõike 3 kohaselt,

d)

turvalise töötlemiskeskkonna hooldusega,

e)

avaliku sektori välistelt kolmandatelt isikutelt käesoleva peatüki kohaselt taaskasutamise lubamise õiguse omandamisega ning

f)

taaskasutajate abistamisega selliste andmesubjektide nõusoleku ja andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huve võib kõnealune taaskasutamine mõjutada.

6.   Liikmesriigid peavad kehtestama tasude arvutamise kriteeriumid ja metoodika ning need tuleb avaldada. Avaliku sektori asutus avaldab kulude põhikategooriate ja kulude jaotamisel kasutatud reeglite kirjelduse.

Artikkel 11

Andmevahendusteenuse osutajate teatised

1.   Kõik andmevahendusteenuse osutajad, kes kavatsevad osutada artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, esitavad teatise andmevahenduse pädevale asutusele.

2.   Ilma et see piiraks piiriüleseid kahju hüvitamise hagisid ja vastavaid menetlusi reguleeriva liidu õiguse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel rohkem kui ühes liikmesriigis asuv andmevahendusteenuse osutaja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht.

3.   Andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, kuid kes osutab liidus artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, määrab seadusliku esindaja ühes neist liikmesriikidest, kus ta nimetatud teenuseid osutab.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab andmevahendusteenuse osutaja seaduslikule esindajale volitused, et tema poole saavad lisaks teenuseosutajale või tema asemel pöörduda andmevahenduse pädevad asutused või andmesubjektid ja andmevaldajad kõigis osutatavate andmevahendusteenustega seotud küsimustes. Seaduslik esindaja teeb andmevahenduse pädevate asutustega koostööd ja tõendab andmevahenduse pädevatele asutustele taotluse korral põhjalikult teenuseosutaja poolt käesoleva määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.

Andmevahendusteenuse osutaja loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht. Seadusliku esindaja määramine andmevahendusteenuse osutaja poolt ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada andmevahendusteenuse osutaja enda vastu.

4.   Andmevahendusteenuse osutaja võib pärast lõike 1 kohase teatise esitamist alustada tegevust käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

5.   Lõikes 1 osutatud teatise esitamine annab andmevahendusteenuse osutajale õiguse osutada andmevahendusteenuseid kõigis liikmesriikides.

6.   Lõikes 1 osutatud teatis peab sisaldama järgmist teavet:

a)

andmevahendusteenuse osutaja nimi;

b)

andmevahendusteenuse osutaja õiguslik staatus, vorm, omandistruktuur, asjakohased tütarettevõtjad ja kui teenuseosutaja on registreeritud riiklikus äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, registreerimisnumber;

c)

andmevahendusteenuse osutaja peamise tegevuskoha aadress liidus, kui see on olemas, ja kui see on asjakohane, siis kõigi muudes liikmesriikides asuvate täiendavate filiaalide või seadusliku esindaja aadress;

d)

avalik veebisait, kust on võimalik leida andmevahendusteenuse osutaja ja tema tegevuse kohta täielikku ja ajakohast teavet, sealhulgas vähemalt teavet, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a, b, c, ja f;

e)

andmevahendusteenuse osutaja kontaktisikud ja kontaktandmed;

f)

kirjeldus andmevahendusteenuse kohta, mida andmevahendusteenuse osutaja kavatseb osutada, ning märge, millisesse artiklis 10 esitatud kategooriasse selline andmevahendusteenus kuulub;

g)

tegevuse alustamise eeldatav kuupäev, kui see erineb teatise kuupäevast.

7.   Andmevahenduse pädev asutus tagab, et teavitamismenetlus on mittediskrimineeriv ega moonuta konkurentsi.

8.   Andmevahendusteenuse osutaja taotlusel väljastab andmevahenduse pädev asutus ühe nädala jooksul alates nõuetekohaselt ja täielikult koostatud teatise esitamisest standarddeklaratsiooni, millega kinnitatakse, et andmevahendusteenuse osutaja on esitanud lõikes 4 osutatud teatise ning et teatis sisaldab lõikes 6 osutatud teavet.

9.   Andmevahendusteenuse osutaja taotluse korral kinnitab andmevahenduse pädev asutus, et andmevahendusteenuse osutaja täidab käesoleva artikli ja artikli 12 nõudeid. Sellise kinnituse saanud andmevahendusteenuse osutaja võib oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada märgist „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“ ning kasutada ühtset logo.

Selleks et liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad oleksid kogu liidus kergesti äratuntavad, kehtestab komisjon rakendusaktidega ühtse logo kujunduse. Liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad kuvavad ühtse logo selgelt kõigil oma andmevahendustegevusega seotud veebi- ja veebivälistel väljaannetel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

10.   Andmevahenduse pädev asutus teavitab viivitamata elektrooniliste vahendite kaudu komisjoni kõigist uutest teatistest. Komisjon peab ja uuendab regulaarselt kõigi liidus oma teenuseid osutavate andmevahendusteenuse osutajate avalikku registrit. Artikli lõike 6 punktides a, b, c, d, f ja g osutatud teave avaldatakse avalikus registris.

11.   Andmevahenduse pädev asutus võib teavitamise eest nõuda liikmesriigi õiguse kohase tasu. Selline tasu peab olema proportsionaalne ja objektiivne ning põhinema halduskuludel, mis on seotud järelevalvega nõuete täitmise üle ja muu andmevahenduse pädeva asutuse tehtava turukontrolliga seoses andmevahendusteenus. e osutajast teavitamisega. Andmevahenduse pädev asutus võib VKEdelt ning idufirmadelt nõuda väiksemat tasu või nad tasust vabastada.

12.   Andmevahendusteenuse osutajad teavitavad andmevahenduse pädevat asutust kõikidest muudatustest lõike 6 alusel esitatud teabes 14 päeva jooksul alates muudatuse kuupäevast.

13.   Kui andmevahendusteenuse osutaja oma tegevuse lõpetab, teavitab ta 15 päeva jooksul asjaomast andmevahenduse pädevat asutust, kes määratakse kindlaks vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3.

14.   Andmevahenduse pädev asutus teavitab viivitamata komisjoni igast lõigetes 12 ja 13 osutatud teavitusest elektrooniliste vahendite kaudu. Komisjon ajakohastab sellele vastavalt liidu andmevahendusteenuse osutajate avalikku registrit.

Artikkel 18

Registreerimise üldnõuded

Selleks et üksuse saaks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide riiklikus avalikus registris registreerida, peab ta:

a)

tegelema andmealtruismiga;

b)

olema liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärkide saavutamiseks, kui see on kohaldatav;

c)

tegutsema mittetulunduslikul alusel ja olema õiguslikult sõltumatu mis tahes üksusest, kes tegutseb tulunduslikul alusel;

d)

viima ellu oma andmealtruismi tegevusi muudest tema tegevustest funktsionaalselt eraldiseisva struktuuri kaudu;

e)

täitma artikli 22 lõikes 1 osutatud eeskirja hiljemalt 18 kuud pärast kõnealuses lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide jõustumise kuupäeva.

Artikkel 19

Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide register

1.   Artikli 18 nõuetele vastav üksus võib esitada taotluse enda registreerimiseks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus on tema asukoht.

2.   Artikli 18 nõuetele vastav üksus, mille on asukoht rohkem kui ühes liikmesriigis, võib esitada taotluse enda registreerimiseks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht.

3.   Artikli 18 nõuetele vastav üksus, kelle asukoht ei ole liidus, määrab seadusliku esindaja ühes neist liikmesriikidest, kus ta andmealtruismi teenuseid osutab.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab üksus seaduslikule esindajale volitused, et tema poole saavad üksusele lisaks või tema asemel pöörduda andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused või andmesubjektid ja andmevaldajad kõigis nimetatud üksusega seotud küsimustes. Seaduslik esindaja teeb andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutustega koostööd ja tõendab pädevatele asutustele taotluse korral põhjalikult üksuse poolt käesoleva määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.

Üksus loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht. Selline üksus võib taotleda enda registreerimist tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide riiklikku registrisse kõnealuses liikmesriigis. Seadusliku esindaja määramine üksuse poolt ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada üksuse vastu.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud registreerimistaotlused peavad sisaldama järgmist teavet:

a)

üksuse nimi;

b)

üksuse õiguslik staatus, vorm ja kui üksus on registreeritud avalikus riiklikus registris, registreerimisnumber;

c)

üksuse põhikiri, kui see on asjakohane;

d)

üksuse sissetulekuallikad;

e)

üksuse peamise tegevuskoha aadress liidus, kui see on olemas, ja kui see on asjakohane, siis kõigi muudes liikmesriikides asuvate täiendavate filiaalide või seadusliku esindaja aadress;

f)

avalik veebisait, kust on võimalik leida täielikku ja ajakohastatud teavet üksuse ja tegevuse kohta, sealhulgas vähemalt teavet, millele on osutatud punktides a, b, d, e ja h;

g)

üksuse kontaktisikud ja kontaktandmed;

h)

üldhuvi eesmärgid, mida üksus kavatseb andmeid kogudes edendada;

i)

andmete laad, mida üksus kavatseb kontrollida või töödelda, ning isikuandmete puhul isikuandmete kategooriad;

j)

mis tahes muu dokument, mis tõendab vastavust artikli 18 nõuetele.

5.   Kui üksus on esitanud kogu lõike 4 kohase vajaliku teabe ja andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus on registreerimise taotlust hinnanud ja leidnud, et üksus vastab artikli 18 nõuetele, kannab ta üksuse tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse 12 nädala jooksul pärast registreerimise taotluse kättesaamise kuupäevast. Registreerimine kehtib kõigis liikmesriikides.

Andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks pädev asutus teavitab komisjoni igast registrikandest. Komisjon lisab asjaomase registrikande tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku liidu registrisse.

6.   Lõike 4 punktides a, b, f, g ja h osutatud teave avaldatakse asjaomases tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikus riiklikus registris.

7.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon teatab andmealtruismiorganisatsioonide registreerivale pädevale asutusele kõigist muudatustest lõike 4 alusel esitatud teabes 14 päeva jooksul alates muudatuse kuupäevast.

Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata igast sellisest teavitusest elektrooniliste vahendite kaudu. Sellise teavituse alusel ajakohastab komisjon viivitamata tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku liidu registrit.

Artikkel 24

Järelevalve

1.   Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused seiravad ja kontrollivad tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist. Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide poolset nõuete täitmist füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2.   Andmealtruismiorganisatsioone registreerivatel pädevatel asutusel on volitused nõuda tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidelt teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesoleva peatüki nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3.   Kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus leiab, et tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul oma seisukohad peale teavituse saamist.

4.   Andmealtruismiorganisatsioone registreerival pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks kohe või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab täitmise tagamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmed.

5.   Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesoleva peatüki nõuet ka pärast seda, kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus on teda lõike 3 kohaselt teavitanud, siis nimetatud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon:

a)

kaotab õiguse kasutada kirjalikus ja suulises suhtluses märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“;

b)

kustutatakse asjaomasest tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust riiklikust registrist ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust liidu registrist.

Andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks pädev asutus avaldab kõik esimese lõigu punkti a kohased otsused, millega tunnistatakse kehtetuks õigus kasutada märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“.

6.   Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta tegutseb teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata asjaomaste andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete eesmärgil ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus taotleb abi teise liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreerivaltpädevalt asutuselt, esitab ta põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus saadab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. septembriks 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  ELT C 286, 16.7.2021, lk 38.

(2)  Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2022. aasta otsus.

(3)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (ELT L 198, 25.7.2019, lk 64).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(25)  Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 16).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(30)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).



whereas









keyboard_arrow_down