keyboard_tab Cyber Resilience Act 2023/2841 ET
BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf
- 1 Artikkel 8 Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed
- 2 Artikkel 13
- 1 Artikkel 17
- 1 Artikkel 20 Küberturvalisuse alase teabe jagamise kord
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
II PEATÜKK
KÜBERTURVALISUSE ÜHTLASELT KÕRGE TASEME TAGAMISE MEETMED
III PEATÜKK
INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KÜBERTURVALISUSE NÕUKODA
IV PEATÜKK
CERT-EU
V PEATÜKK
KOOSTÖÖ- JA ARUANDEKOHUSTUSED
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
- liidu 50
- küberturvalisuse 27
- cert-eu 19
- või 16
- cert-eu 14
- ning 14
- teavet 13
- intsidentide 11
- võib 11
- üksuste 10
- sealhulgas 9
- üksuse 9
- üksused 9
- üksus 9
- mõjutatud 9
- juhul 8
- euroopa 7
- osutatud 7
- artikli 7
- intsidendi 7
- nende 7
- seotud 7
- teabe 7
- kohta 7
- üksustega 6
- iicb 6
- kohaselt 6
- el / 6
- koostööd 5
- turvalisuse 5
- infosüsteemide 5
- võrgu- 5
- seda 5
- küberohtude 5
- arvesse 5
- korral 5
- intsidente 5
- samalaadsete 5
- direktiivi 5
- vastavalt 5
- selliste 5
- lõikes 5
- käesoleva 5
- nõrkusi 5
- asjakohane 4
- artikkel 4
- määruse 4
- esimese 4
- teenused 4
- lõigu 4
Artikkel 8
Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed
1. Iga liidu üksus võtab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 8. septembriks 2025 oma kõrgeima juhtimistasandi järelevalve all asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida raamistiku alusel kindlaks tehtud küberturvalisusriske ning hoida ära või minimeerida intsidentide mõju. Kõnealuste meetmetega tagatakse kogu IKT-keskkonnas võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tase, mis vastab asjakohastele küberturvalisusriskidele, võttes arvesse tehnika taset, ja kui see on kohaldatav, asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Kõnealuste meetmete proportsionaalsuse hindamisel võetakse igakülgselt arvesse liidu üksuse küberturvalisusriskidele avatuse määra, tema suurust ning intsidentide esinemise tõenäosust ja nende raskust, sealhulgas nende ühiskondlikku, majanduslikku ja institutsioonidevahelist mõju.
2. Liidu üksused käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamisel vähemalt järgmisi valdkondi:
| a) | küberturvalisuse põhimõtted, sealhulgas artiklis 6 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed; |
| b) | küberturvalisuse riskide analüüsi ja infosüsteemide turvalisuse põhimõtted; |
| c) | pilvandmetöötlusteenuste kasutamisega seotud põhimõtete eesmärgid; |
| d) | asjakohasel juhul küberturvalisuse audit, mis võib hõlmata küberturvalisuse riskide, nõrkuste ja küberohtude hindamist, ning läbistustestimine, mida teeb korrapäraselt usaldusväärne erasektori teenuseosutaja; |
| e) | punktis d osutatud küberturvalisuse audititest tulenevate soovituste rakendamine küberturvalisuse ja põhimõtete ajakohastamise kaudu; |
| f) | küberturvalisuse korraldamine, sealhulgas ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramine; |
| g) | varade haldamine, sealhulgas IKT-varade inventeerimine ja IKT-võrgu kaardistamine; |
| h) | personali turvalisus ja juurdepääsu kontroll; |
| i) | tegevuse turvalisus; |
| j) | teabeedastuse turvalisus; |
| k) | süsteemide soetamine, arendamine ja hooldamine, sealhulgas nõrkuste käsitlemise ja avalikustamise põhimõtted; |
| l) | võimaluse korral lähtekoodi läbipaistvuse põhimõtted; |
| m) | tarneahela turvalisus, sealhulgas turvalisusega seotud aspektid iga liidu üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate vahelistes suhetes; |
| n) | intsidentide käsitlemine ja koostöö CERT-EUga, näiteks pidev turvalisuse seire ja logipidamine; |
| o) | talitluspidevuse juhtimine, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning kriisiohje, ning |
| p) | küberturvalisuse alase õppe, oskuste, teadlikkuse suurendamise, õppuste ja koolitusega seotud programmide edendamine ja arendamine. |
Esimese lõigu punkti m kohaldamisel võtavad liidu üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale omaseid nõrkusi ning oma tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda.
3. Liidu üksused võtavad vähemalt järgmisi küberturvalisuse riskijuhtimiserimeetmeid:
| a) | kaugtöö võimaldamise ja jätkamise tehniline kord; |
| b) | konkreetsed sammud usaldamatuse põhimõtete järgimiseks; |
| c) | võrgu- ja infosüsteemides mitmikautentimise kohustuslik kasutamine; |
| d) | krüptograafia ja krüpteerimise, eelkõige otspunktkrüpteerimise ja turvalise digiallkirjastamise kasutamine; |
| e) | asjakohasel juhul turvalise hääl-, video- ja tekstiside ning turvaliste hädaolukorra sidesüsteemide kasutamine liidu üksuses; |
| f) | ennetavad meetmed paha- ja nuhkvara tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks; |
| g) | tarkvara tarneahela turvalisuse tagamine tarkvara arendamise ja hindamise turvalisuse kriteeriumide abil; |
| h) | selliste küberturvalisuse alaste koolitusprogrammide koostamine ja vastuvõtmine, mis on vastavuses ülesannetega, mis on antud käesoleva määruse tulemusliku rakendamise tagamise eest vastutavale liidu üksuse kõrgeimale juhtimistasandile ja töötajatele, ja neilt eeldatava suutlikkusega; |
| i) | töötajate korrapärane koolitamine küberturvalisuse teemal; |
| j) | liidu üksuste omavahelise ühendatuse riskianalüüsides osalemine, kui see on asjakohane; |
| k) | hankereeglite tõhustamine, et toetada küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset järgmiste vahenditega:
|
Artikkel 13
1. CERT-EU missioon on aidata kaasa kõigi liidu üksuste salastamata IKT-keskkonna turvalisusele, andes neile küberturvalisuse alast nõu, aidates neil intsidente ära hoida, tuvastada, neid käsitleda ja leevendada, intsidentidele reageerida ja neist taastuda ning tegutsedes nende küberturvalisuse alase teabevahetuse ja intsidentidele reageerimise koordineerimise keskusena.
2. CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab liidu üksustega teavet, mis käsitleb salastamata IKT-taristu küberohte, nõrkusi ja sellega seotud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja liidu üksuste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides seda.
3. CERT-EU täidab liidu üksuste jaoks järgmisi ülesandeid:
| a) | toetab neid käesoleva määruse rakendamisel ja aitab seda koordineerida artikli 14 lõikes 1 loetletud meetmetega või IICB nõutud ad hoc aruannetega; |
| b) | pakub kõigile liidu üksustele standardseid CSIRT-teenuseid teenustekataloogis kirjeldatud küberturvalisuse teenuste paketiga (edaspidi „baasteenused“); |
| c) | hoiab alal samalaadsete organisatsioonide ja partnerite võrgustikku, et toetada teenuseid, nagu on kirjeldatud artiklites 17 ja 18; |
| d) | juhib IICB tähelepanu probleemidele, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega ning suuniste, soovituste ja üleskutsete rakendamisega; |
| e) | aitab lõikes 2 osutatud teabe põhjal ja tihedas koostöös ENISAga suurendada liidu küberolukorrateadlikkust; |
| f) | koordineerib tõsiste intsidentide haldamist; |
| g) | tegutseb liidu üksuste nimel samaväärsena koordinaatoriga, kes on määratud nõrkuste koordineeritud avalikustamise koordinaatoriks vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 12 lõikele 1; |
| h) | tagab liidu üksuse taotlusel kõnealuse liidu üksuse üldkasutatavate võrgu- ja infosüsteemide ennetava välise kontrollimise. |
Kui see on kohaldatav ja asjakohane, jagatakse esimese lõigu punktis e osutatud teavet IICB, CSIRTide võrgustiku ning Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskusega (EU INTCEN), järgides seejuures asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
4. CERT-EU võib asjakohasel juhul teha liidus ja selle liikmesriikides koostööd asjaomaste küberturvalisuse kogukondadega vastavalt artiklile 17 või 18, muuhulgas järgmistes valdkondades:
| a) | valmisolek, intsidentide koordineerimine, teabevahetus ja kriisidele reageerimine tehnilisel tasandil liidu üksustega seotud juhtumite puhul; |
| b) | operatiivkoostöö seoses CSIRTide võrgustikuga, k.a vastastikuse abi valdkonnas; |
| c) | küberohuteadmus, sh olukorrateadlikkus; |
| d) | kõik teemad, milleks on vaja CERT-EU tehnilist küberturvalisuse alast oskusteavet. |
5. CERT-EU teeb enda pädevusse kuuluvates küsimustes struktureeritud koostööd ENISAga suutlikkuse suurendamise, operatiivkoostöö ja küberohtude pikaajalise strateegilise analüüsi vallas kooskõlas määrusega (EL) 2019/881. CERT-EU võib teha koostööd ja vahetada teavet Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.
6. CERT-EU võib pakkuda järgmisi teenuseid, mida ei ole kirjeldatud tema teenuste kataloogis (edaspidi „tasulised teenused“):
| a) | muud kui lõikes 3 osutatud teenused, mis toetavad liidu üksuste IKT-keskkonna küberturvalisust, teenustaseme kokkulepete põhjal ja vastavalt olemasolevatele ressurssidele, eelkõige ulatuslik võrkude seire, sealhulgas tõsiste küberohtude esmatasandi pidev seire; |
| b) | teenused, mis toetavad liidu üksuste küberturvalisuse toiminguid või projekte, välja arvatud nende IKT-keskkonna kaitsmiseks mõeldud teenused, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul; |
| c) | taotluse korral asjaomase liidu üksuse võrgu- ja infosüsteemide ennetav kontrollimine, et tuvastada võimalikke olulise mõjuga nõrkusi; |
| d) | teenused, mis toetavad selliste organisatsioonide IKT-keskkonna turvalisust, mis ei ole liidu üksused, kuid teevad liidu üksustega tihedat koostööd, näiteks kui neile on liidu õiguse alusel määratud ülesandeid või kohustusi, kirjaliku lepingu põhjal ja IICB eelneval heakskiidul. |
Võttes arvesse esimese lõigu punkti d, võib CERT-EU erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppeid muude üksustega kui liidu üksused, kui IICB on selle eelnevalt heaks kiitnud.
7. CERT-EU korraldab küberturvalisuse õppusi ja võib neil osaleda või soovitada osaleda olemasolevatel õppustel, tehes seda tihedas koostöös ENISAga alati, kui see on asjakohane, et kontrollida liidu üksuste küberturvalisuse taset.
8. CERT-EU võib pakkuda liidu üksustele abi ELi salastatud teavet käitlevate võrgu- ja infosüsteemide intsidentide puhul, kui asjaomased liidu üksused seda temalt oma vastavate menetluste kohaselt sõnaselgelt taotlevad. CERT-EU poolt käesoleva lõike alusel abi osutamine ei piira salastatud teabe kaitseks kehtestatud reeglite järgimist.
9. CERT-EU teavitab liidu üksusi oma intsidendi käsitlemise menetlustest ja protsessidest.
10. CERT-EU edastab asjakohaste koostöömehhanismide ja aruandlusahelate kaudu olulise ja anonüümitud teabe tõsiste intsidentide ja nende käsitlemisviisi kohta, tagades seejuures konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme. See teave lisatakse artikli 10 lõikes 14 osutatud aruandesse.
11. CERT-EU toetab koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga liidu üksusi selliste intsidentide käsitlemisel, millega kaasneb isikuandmetega seotud rikkumine, ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori kui järelevalveasutuse ülesandeid ja pädevust määruse (EL) 2018/1725 alusel.
12. CERT-EU võib asjakohastes poliitikaküsimustes anda tehnilist nõu või sisendit, kui liidu üksuste poliitikaosakonnad on seda sõnaselgelt taotlenud.
Artikkel 17
1. CERT-EU teeb liikmesriikide samalaadsete asutustega, sh direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 10 kohaselt määratud või asutatud CSIRTidega või asjakohasel juhul pädevate asutustega ja sama direktiivi artikli 8 kohaselt määratud või asutatud ühtsete kontaktpunktidega põhjendamatu viivituseta koostööd ja vahetab nendega teavet küsimustes, mis puudutavad intsidente, küberohte, nõrkusi, ohuolukordi, võimalikke vastumeetmeid ja häid tavasid, ning kõigis küsimustes, mis on asjakohased liidu üksuste IKT-keskkondade kaitse parandamiseks, sh direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 15 osutatud CSIRTide võrgustiku kaudu. CERT-EU toetab komisjoni direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 16 kohaselt loodud EU-CyCLONe töös ulatuslike küberturbeintsidentide ja kriiside koordineeritud haldamisel.
2. Kui CERT-EU saab teada liikmesriigi territooriumil aset leidnud olulisest intsidendist. teavitab ta vastavalt lõikele 1 viivitamata kõiki kõnealuse liikmesriigi asjaomaseid samalaadseid asutusi.
3. CERT-EU vahetab põhjendamatu viivituseta ja tingimusel, et isikuandmeid kaitstakse kohaldatava liidu andmekaitsealase õiguse kohaselt, liikmesriikide samalaadsete asutustega asjakohast teavet konkreetse intsidendi kohta, et hõlbustada samalaadsete küberohtude või intsidentide avastamist või aidata intsidenti analüüsida, ilma mõjutatud liidu üksuse loata. CERT-EU vahetab konkreetse intsidendi kohta sellist teavet, millest ilmneb intsidendi sihtmärgi identiteet, üksnes juhul, kui:
| a) | mõjutatud liidu üksus annab selleks oma nõusoleku; |
| b) | mõjutatud liidu üksus ei ole punktis a sätestatu kohaselt oma nõusolekut andnud, kuid mõjutatud liidu üksuse identiteedi avaldamine suurendaks tõenäosust, et seeläbi välditakse või leevendatakse intsidente mujal; |
| c) | mõjutatud liidu üksus on juba avalikustanud, et see intsident on teda mõjutanud. |
Otsused konkreetse intsidendi kohta sellise teabe vahetamiseks, millest ilmneb intsidendi sihtmärgi identiteet vastavalt esimese lõigu punktile b, kiidab heaks CERT-EU juht. Enne sellise otsuse tegemist võtab CERT-EU mõjutatud liidu üksusega kirjalikult ühendust ja selgitab, kuidas tema identiteedi avalikustamine aitaks vältida või leevendada intsidente mujal. CERT-EU juht esitab omapoolse selgituse ja palub sõnaselgelt, et liidu üksus teataks, kas ta annab oma nõusoleku kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. CERT-EU juht teavitab liidu üksust ka sellest, et esitatud selgitust arvesse võttes jätab ta endale õiguse avaldada teave isegi juhul, kui üksus selleks oma nõusolekut ei anna. Enne kui teave avalikustatakse, teavitatakse sellest mõjutatud liidu üksust.
Artikkel 20
Küberturvalisuse alase teabe jagamise kord
1. Liidu üksused võivad vabatahtlikult teatada CERT-EU-le neid mõjutavatest intsidentidest, küberohtudest, ohuolukordadest ja nõrkustest ning anda sellekohast teavet. CERT-EU tagab selliste tõhusate sidevahendite olemasolu, mis kindlustavad kõrgel tasemel jälgitavuse, konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse, et hõlbustada liidu üksustega teabe jagamist. Teadete töötlemisel võib CERT-EU seada kohustuslike teadete menetlemise vabatahtlike teadete menetlemisest tähtsamale kohale. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ei too vabatahtlik teatamine teadet esitavale liidu üksusele kaasa lisakohustusi, mida tal ei oleks olnud, kui ta ei oleks teadet esitanud.
2. Selleks et täita oma artiklist 13 tulenevat missiooni ja ülesandeid, võib CERT-EU taotleda, et liidu üksused esitaksid talle oma IKT-süsteemide varade loendist teavet, sealhulgas teavet, mis käsitleb küberohtusid, ohuolukordi, nõrkusi, rikkeindikaatoreid, küberturvalisuse hoiatusi ning soovitusi seoses intsidentide tuvastamiseks vajalike küberturvalisuse vahendite konfiguratsiooniga. Taotluse saanud liidu üksus edastab taotletud teabe ja kõik selle hilisemad ajakohastused põhjendamatu viivituseta.
3. Sellist teavet, millest ilmneb intsidendist mõjutatud liidu üksuse identiteet, võib CERT-EU intsidendi kohta vahetada liidu üksustega tingimusel, et mõjutatud liidu üksus annab selleks nõusoleku. Nõusoleku andmisest keeldumise korral esitab liidu üksus CERT-EU-le oma otsuse põhjendused.
4. Liidu üksused jagavad taotluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga teavet küberturvalisuse kavade lõpuleviimise kohta.
5. IICB või CERT-EU, nagu on asjakohane, jagab taotluse korral suuniseid, soovitusi ja üleskutseid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
6. Käesolevas artiklis sätestatud jagamiskohustused ei laiene
| a) | ELi salastatud teabele; |
| b) | teabele, mille edasine levitamine on nähtava märgistuse abil välistatud, välja arvatud juhul, kui selle jagamiseks CERT-EUga on antud sõnaselge luba. |
whereas